Viltja viltpuu lõikamine on oluline hooldusvõte, mis võimaldab suunata selle kiirekasvulise puu energiat, kujundada tema võra ning tagada pikaajaline tervis ja dekoratiivsus. Kuna viltpuu kasvab erakordselt kiiresti, võib lõikamata jätmisel tulemuseks olla räsitud ja proportsioonist väljas võra, mis on vastuvõtlik tuulemurrule. Asjatundlik lõikamine aitab luua tugeva ja stabiilse struktuuri, soodustada rikkalikumat õitsemist või, vastupidi, stimuleerida hiiglaslike lehtede kasvu. Sõltuvalt eesmärgist on olemas erinevad lõikusmeetodid, alates kergest hoolduslõikusest kuni radikaalse tagasilõikuseni. Selles artiklis vaatleme lähemalt, miks, millal ja kuidas viltja viltpuud lõigata.
Lõikamise peamine eesmärk on puu tervise säilitamine. See hõlmab kõigi surnud, haigete või kahjustatud okste eemaldamist. Sellised oksad ei ole mitte ainult inetud, vaid on ka potentsiaalseks sisenemiskohaks haigustekitajatele ja kahjuritele. Nende regulaarne eemaldamine parandab õhuringlust võra sees, vähendades seenhaiguste riski, ja suunab puu energia tervete okste arengusse. See on kõige elementaarsem ja olulisem lõikustüüp, mida tuleks teha igal aastal.
Teine oluline eesmärk on puu struktuuri ja kuju kujundamine, eriti noores eas. Esimesel paaril aastal pärast istutamist on oluline kujundada välja selge ja tugev keskvõrse ehk ladvavõrse ning eemaldada konkureerivad ladvad. Samuti tuleks eemaldada liiga madalal asuvad ja risti-rästi kasvavad oksad. Korralikult kujundatud skelett tagab, et puu kasvab tugevaks ja tasakaalukaks ning peab paremini vastu tuulele ja lume raskusele tulevikus.
Kolmas eesmärk võib olla kas õitsemise või lehtede suuruse maksimeerimine. Õitsemise soodustamiseks tehakse harvenduslõikust, mis laseb valguse ja õhu paremini võra sisemusse, stimuleerides õiepungade arengut. Kui aga eesmärgiks on saada võimalikult suured ja dekoratiivsed lehed, kasutatakse spetsiaalset meetodit nimega tagasilõikus ehk “coppicing”, mis ohverdab õied lehtede lopsakuse nimel. Valik erinevate lõikusmeetodite vahel sõltub täielikult aedniku eesmärkidest ja soovidest.
Lõikamise aeg ja tööriistad
Õige ajastus on lõikamise juures kriitilise tähtsusega. Parim aeg viltja viltpuu hooldus- ja kujunduslõikuseks on hilistalv või varakevad (veebruar-märts), kui puu on veel täielikus puhkeseisundis. Sel ajal on puu raagus, mis teeb tema struktuuri hästi nähtavaks ja hõlbustab lõikusotsuste tegemist. Lisaks paranevad lõikehaavad kevadel kiiresti koos kasvu algusega, minimeerides haigustekitajate sissetungimise ohtu. Vältida tuleks lõikamist hilissügisel, kuna see võib stimuleerida uut kasvu, mis on külmaõrn.
Rohkem artikleid sel teemal
Surnud või murdunud okste eemaldamist võib teostada igal ajal aastas, kui neid märgatakse. Mida kiiremini kahjustatud oks eemaldada, seda parem on see puu tervisele. Samuti on oluline vältida lõikamist aktiivse mahlajooksu ajal kevadel, kuna see võib põhjustada tugevat “veritsemist”, mis kurnab puud. Kuigi see ei ole viltpuule tavaliselt surmav, on see siiski stressiallikas, mida on parem vältida.
Lõikamiseks on vaja teravaid ja kvaliteetseid tööriistu. Nüri tööriist rebib ja muljub koort, tekitades suure ja raskesti paraneva haava, mis on vastuvõtlik nakkustele. Väiksemate okste jaoks sobib oksakäär, keskmise suurusega okste jaoks oksatangid ja suuremate okste jaoks oksasaag. Oluline on tööriistad enne kasutamist ja puude vahel liikudes desinfitseerida, näiteks piirituse või spetsiaalse desinfitseerimisvahendiga. See takistab haiguste levikut ühelt oksalt või puult teisele.
Lõigete tegemisel on samuti oma tehnika. Oksa eemaldamisel tuleb lõige teha oksakrae lähedalt, kuid mitte oksakraesse sisse. Oksakrae on väike paisunud ala oksa ja tüve ühinemiskohas, mis sisaldab spetsiaalseid rakke, mis aitavad haaval kiiresti kinni kasvada. Liiga tüve lähedalt lõigates kahjustatakse kraed ja haav paraneb halvasti. Liiga kaugele jättes jääb alles tüügas, mis hakkab kuivama ja on ideaalne koht mädaniku tekkeks. Suuremate okste eemaldamisel kasuta kolme lõike meetodit, et vältida koore rebenemist.
Noore puu kujunduslõikus
Noore puu kujundamine esimestel aastatel on investeering selle tulevikku. Eesmärk on luua tugev ja hästi harunenud võra, mis ei vaja hilisemas elus ulatuslikku korrigeerimist. Pärast istutamist esimesel või teisel aastal vali välja kõige tugevam ja sirgem vertikaalne võrse, millest saab tulevane peaharu ehk ladvavõrse. Eemalda kõik sellega konkureerivad püstised võrsed. See tagab, et puu arendab ühe domineeriva tüve, mis on stabiilsem ja esteetiliselt meeldivam.
Rohkem artikleid sel teemal
Järgmistel aastatel jätka võra kujundamist, valides välja 3-5 tugevat, hästi asetsevat külgoksa, mis moodustavad võra peamise raamistiku. Need oksad peaksid olema ühtlaselt jaotunud ümber tüve erinevatel kõrgustel, mitte ei tohiks väljuda ühest punktist. Eelista oksi, millel on lai, tugev kinnitusnurk tüve suhtes. Terava nurga all kasvavad oksad on nõrgad ja võivad tulevikus kergesti murduda. Eemalda kõik nõrgad, peenikesed ja vales suunas kasvavad oksad.
Eemalda ka kõik oksad, mis kasvavad liiga madalal tüve peal, eriti kui soovid, et puu all saaks liikuda või muru niita. See protsess, mida nimetatakse tüve laasimiseks, tuleks teha järk-järgult mitme aasta jooksul. Ära eemalda korraga liiga palju alumisi oksi, kuna ka nemad toodavad lehtede kaudu energiat, mis aitab kaasa tüve jämenemisele. Üldreeglina ei tohiks võra alumine kolmandik olla täiesti paljas, vaid seal peaksid olema mõned väiksemad oksad.
Noore puu kujunduslõikus ei pea olema drastiline. Igal aastal tuleks eemaldada vaid väike osa okstest. Pea meeles reeglit, et korraga ei tohiks eemaldada rohkem kui veerand kuni kolmandik elusast võramassist. Liiga tugev lõikus võib puud šokeerida, pidurdada selle kasvu ja stimuleerida hulgaliselt vesivõsude teket, mis rikuvad võra kuju. Parem on lõigata vähem, aga regulaarselt igal aastal.
Täiskasvanud puu hoolduslõikus
Täiskasvanud, hästi kujundatud viltja viltpuu vajab suhteliselt vähe lõikamist. Peamine eesmärk on säilitada tema tervis, kuju ja suurus. Iga paari aasta tagant tuleks teostada hoolduslõikus, mille käigus inspekteeritakse puu põhjalikult. Eemalda kõik surnud, haiged, murdunud või üksteise vastu hõõrduvad oksad. See on kõige olulisem osa hoolduslõikusest, mis tagab puu pikaajalise elujõu.
Vajadusel võib võra ka harvendada, et parandada valguse ja õhu liikumist. Selleks eemalda mõned sisemised, võra sisse kasvavad või liiga tihedalt asetsevad oksad. Harvendamine aitab vähendada haiguste riski ja soodustab ühtlasemat õitsemist kogu puul, kuna valgus pääseb paremini ka sisemistele okstele, kus asuvad õiepungad. Samuti muudab see puu vähem vastuvõtlikuks tuulekahjustustele, kuna tuul pääseb võrast kergemini läbi.
Kui puu on kasvanud liiga suureks oma asukoha jaoks, on võimalik teostada võra vähendamise lõikust. See on aga keeruline protseduur, mida peaks ideaalis tegema kogenud arborist. Suurte okste tagasilõikamine valest kohast võib jätta suured haavad ja rikkuda puu loomuliku kuju. Õige meetod on oksa tagasilõikamine kuni sobiva külgoksani, mis on vähemalt kolmandiku paksune eemaldatavast oksast. See külgoks võtab üle ladva rolli ja suunab kasvu edasi, aidates haaval paremini paraneda.
Vältida tuleks puu “toppimist” ehk ladva maha saagimist. See on kahjulik ja inetu praktika, mis jätab suured, halvasti paranevad haavad ning stimuleerib haavakoha ümber hulgaliselt nõrkade, püstiste vesivõsude teket. Tulemuseks on nõrga struktuuriga ja ebaloomuliku välimusega võra, mis on vastuvõtlikum haigustele ja murdumisele. Korralik võra vähendamine säilitab puu loomuliku harjumuse ja on pikas perspektiivis palju tervislikum.
Tagasilõikus (Coppicing)
Tagasilõikus ehk “coppicing” on eriline lõikusmeetod, mida kasutatakse siis, kui viltja viltpuud ei kasvatata mitte õite, vaid tema erakordselt suurte, dekoratiivsete lehtede pärast. See meetod on eriti populaarne väiksemates aedades, kus täismõõdus puu jaoks pole ruumi, või kui soovitakse luua troopilist ja lopsakat meeleolu. Tagasilõigatud viltpuu näeb välja pigem nagu suur, dramaatiline põõsas kui puu.
Meetod seisneb noore puu iga-aastases tagasilõikamises maapinna lähedale. Parim aeg selleks on varakevadel, enne uue kasvu algust. Lõika kogu eelmise aasta kasv tagasi, jättes alles vaid lühikese, umbes 5-10 sentimeetri kõrguse tüüka paari pungaga. Selline drastiline lõikus stimuleerib puud suunama kogu oma energia uute, tugevate võrsete kasvatamisse otse juurekaelalt või tüüka aluselt.
Selle tulemusena kasvavad ühe hooajaga mitu 2-4 meetri pikkust puitumata vart, millel arenevad hiiglaslikud, kuni 60 sentimeetrise läbimõõduga lehed. Need lehed on oluliselt suuremad kui tavaliselt puu kujul kasvaval isendil. Kuna kogu puu energia läheb vegetatiivsesse kasvu, siis selliselt hooldatud taim ei õitse. Efekt on aga väga silmapaistev ja loob aeda džunglilaadse atmosfääri.
Tagasilõigatud viltpuu vajab oma intensiivse kasvu toetamiseks optimaalseid tingimusi. Ta vajab viljakat mulda, regulaarset kastmist ja lisaväetamist kasvuperioodil. Kuna noored võrsed on pehmed ja suured lehed tuuletundlikud, on oluline valida tuulte eest kaitstud kasvukoht. See meetod sobib hästi ka külmemates piirkondades, kus tavaline puu võib talvel kahjustada saada, kuna maapinna lähedal olev juurestik on paremini kaitstud ja kasvatab igal aastal uued võrsed.
