Bacopa talvitumine

Bacopa, mis pärineb Lõuna-Aafrika soojadest piirkondadest, on oma olemuselt mitmeaastane taim, kuid meie jahedas kliimas kasvatatakse seda enamasti üheaastase suvelillena. Esimesed sügisesed öökülmad on sellele külmaõrnale taimele tavaliselt saatuslikud. Siiski on täiesti võimalik ja isegi soovitatav proovida bacopat üle talve hoida. Edukas talvitumine võimaldab teil säilitada oma lemmiksorte, alustada järgmist hooaega juba suurte ja tugevate taimedega ning säästa märkimisväärselt raha uute istikute ostmiselt. See nõuab küll veidi hoolt ja sobivaid tingimusi, kuid tulemus on vaeva väärt.

Talvitumiseks ettevalmistamine peaks algama juba enne esimeste külmade saabumist, tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses, sõltuvalt ilmaprognoosist. Valige välja kõige tervemad, tugevamad ja elujõulisemad taimed, millel pole märke haigustest ega kahjuritest. Nõrgad või haiged taimed ei pea tõenäoliselt talve vastu ja võivad siseruumides levitada probleeme ka teistele taimedele. Kui taim kasvab peenras, tuleb see ettevaatlikult välja kaevata ja sobiva suurusega potti istutada.

Enne taime siseruumidesse toomist on hädavajalik see korralikult tagasi lõigata. Kärpige julgelt enamik võrseid, jättes alles vaid umbes 10–15 sentimeetri pikkused tüükad. See tundub küll drastiline, kuid on taime jaoks vajalik. Tagasilõikamine vähendab oluliselt lehtede pinda, mille kaudu vesi aurustub, aidates taimel talvisel puhkeperioodil niiskust säästa. Samuti eemaldatakse nii potentsiaalsed haiguskolded ja kahjurite peidupaigad ning soodustatakse kevadel uute, tugevate võrsete kasvu.

Viimane, kuid äärmiselt oluline samm enne tuppa toomist on põhjalik kahjurikontroll. Uurige hoolikalt lehti, lehekaenlaid ja varrekesi, otsides lehetäisid, karilasi või kedriklestade võrgendeid. Isegi kui te kahjureid ei märka, on soovitatav teha ennetav tõrje, pritsides taime näiteks rohelise seebi või neemipõhise õli lahusega. See aitab vältida ebameeldivaid üllatusi ja kahjurite massilist levikut soojades toatingimustes, kus neil puuduvad looduslikud vaenlased.

Ideaalne talvitumiskoht

Bacopa edukaks ületalve hoidmiseks on kõige olulisem leida sobiv ruum. Ideaalne talvitumiskoht on jahe, kuid valgusküllane. Temperatuur peaks püsima stabiilselt vahemikus 5 kuni 10 kraadi Celsiuse järgi. Selline temperatuur on piisavalt madal, et hoida taim puhkeseisundis ja vältida enneaegset kasvu, kuid samas piisavalt soe, et vältida külmakahjustusi. Liiga soojas ruumis hakkab taim kasvatama pikki, nõrku ja väljaveninud võrseid, mis kurnavad taime ja on vastuvõtlikud haigustele.

Valgus on ka talvisel puhkeperioodil oluline, kuna taim vajab fotosünteesiks vähemalt minimaalset valguse hulka, et elus püsida. Parim on lõunapoolne aken jahedas ruumis, näiteks valgusrikkas keldris, klaasitud rõdul, garaažis, trepikojas või väheköetud verandal. Kui loomulikku valgust napib, võib kasutada taimelampe, mis tagavad vajaliku valgusspektri. Valgustus peaks olema sisse lülitatud umbes 10-12 tundi päevas, et imiteerida lühikest talvepäeva.

Vältige bacopa talvitumist soojades ja kuiva õhuga eluruumides. Keskküttega ruumide kuiv õhk on taimele eriti kahjulik, soodustades kahjurite, eriti kedriklestade, kiiret paljunemist. Samuti stimuleerib soojus taime kasvu ajal, mil ta peaks puhkama, mis viib tema kurnatuseni. Kui teil pole sobivat jahedat ruumi, on taime edukas säilitamine kahjuks väga keeruline ja sageli on lihtsam kasvatada kevadel pistikutest uued taimed.

Lisaks temperatuurile ja valgusele on oluline ka piisav õhuringlus. Seisev ja niiske õhk jahedas ruumis võib soodustada hallituse ja teiste seenhaiguste teket. Aeg-ajalt ruumi tuulutamine aitab hoida õhu värskena ja vähendada haiguste riski. Veenduge, et taimed ei oleks paigutatud liiga tihedalt üksteise vastu, et õhk saaks nende ümber vabalt liikuda. See on lihtne, kuid tõhus meede taime tervise tagamiseks talve jooksul.

Hooldus talvekuudel

Talveperioodil on bacopa hooldusvajadused minimaalsed. Kuna taim on puhkeseisundis ja aktiivset kasvu ei toimu, on tema veetarve väga väike. See on periood, mil ülekastmise oht on kõige suurem. Kasta tuleks harva, alles siis, kui mullapind on potis korralikult läbi kuivanud. Sõltuvalt ruumi temperatuurist ja niiskusest võib kastmisvajadus olla vaid kord kolme-nelja nädala tagant. Enne kastmist kontrollige alati mulla niiskust sõrmega.

Kastmisel andke vett mõõdukalt, piisavalt, et niisutada kergelt kogu mullapall, kuid vältige mulla läbivettimist. Pärast kastmist veenduge, et liigne vesi saaks poti alt vabalt ära voolata ja ärge kunagi jätke potti veega täidetud alustaldrikule seisma. Pidev liigniiskus juurte ümber on talvel kindel viis taime hukkumiseks juuremädaniku tõttu. Parem on kasta pigem liiga vähe kui liiga palju.

Väetamine on talvisel puhkeperioodil rangelt keelatud. Kuna taim ei kasva aktiivselt, ei vaja ta lisatoitaineid. Väetamine talvel võib häirida taime loomulikku puhketsüklit ja stimuleerida enneaegset, nõrka kasvu. See kurnab taime energiavarusid, mida ta vajab kevadel uue kasvu alustamiseks. Väetamisega alustatakse uuesti alles varakevadel, kui taim tuuakse soojemasse kohta ja ta hakkab ilmutama esimesi elumärke.

Kontrollige regulaarselt, umbes kord nädalas, talvituvate taimede seisukorda. Otsige märke kahjuritest või haigustest. Jahedas ja niiskes ruumis võib tekkida hallitus, seega eemaldage koheselt kõik kolletunud lehed või hallitusega kaetud taimeosad. Varajane probleemide avastamine ja neile reageerimine on võti, et taimed elaksid talve edukalt üle. Hoolikas jälgimine tagab, et saate kevadel alustada tervete ja elujõuliste taimedega.

Kevadine äratamine

Kui päevad muutuvad pikemaks ja valgemaks, tavaliselt veebruari lõpus või märtsi alguses, on aeg hakata bacopat talveunest äratama. Tooge taim jahedast talvitumiskohast soojemasse ja valgusküllasemasse kohta, näiteks toatemperatuuriga lõunapoolsele aknalauale. See annab taimele signaali, et on aeg hakata valmistuma uueks kasvuperioodiks. Suurenenud valguse ja soojuse mõjul hakkavad peagi ilmuma uued pungad ja võrsed.

See on ka õige aeg taime ümberistutamiseks. Eemaldage taim vanast potist, raputage õrnalt lahti vana muld ja kontrollige juurte seisukorda. Lõigake ära kõik kuivanud või pehmed juured. Valige uus, veidi suurem pott ja istutage taim värskesse, kvaliteetsesse suvelillemulda. Värske muld annab taimele vajalikud toitained ja parema struktuuri uute juurte arenguks. Pärast istutamist kastke taim korralikult läbi.

Koos temperatuuri ja valguse suurenemisega kasvab ka taime veevajadus. Hakake taime kastma sagedamini, hoides mulda ühtlaselt niiskena, kuid vältides endiselt ülekastmist. Umbes kaks nädalat pärast ümberistutamist võite alustada ka väetamisega. Kasutage esialgu poole lahjemat vedelväetise lahust, et mitte kahjustada uusi, õrnu juuri. Järk-järgult suurendage väetise kontsentratsiooni ja sagedust vastavalt taime kasvule.

Enne taime lõplikku õue viimist tuleb teda välistingimustega karastada. Alustage taime õue viimisega paariks tunniks päevas varjulisse ja tuulevaiksesse kohta. Pikendage iga päev õues veedetud aega ja harjutage taime järk-järgult ka otsese päikesevalgusega. See protsess kestab umbes 1-2 nädalat ja aitab vältida šokki, mis tekiks taime järsul üleviimisel siseruumidest õue. Pärast karastamist ja öökülmaohu möödumist võib taime istutada oma püsivale kasvukohale.

_{📷: Deavmi, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons}