Valgus on kannatuslille, selle troopilise ronitaime, elus ja hinges. See on energiaallikas, mis toidab fotosünteesi, protsessi, mis muudab päikesevalguse eluks vajalikuks suhkruks. Ilma piisava valguseta ei suuda passiflora kasvatada tugevaid varsi, terveid lehti ja mis kõige olulisem – arendada oma kuulsaid, keerukaid ja eksootilisi õisi. Valguse hulga, intensiivsuse ja kestuse mõistmine on seega üks olulisemaid aspekte selle taime edukal kasvatamisel. Selles artiklis sukeldume sügavale kannatuslille valgusmaailma, et mõista täpselt, kui palju ja millist valgust see taim vajab, et oma täit potentsiaali saavutada.
Kannatuslilled on oma olemuselt päikeselembesed taimed. Nende looduslikud elupaigad asuvad troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus päikest on aastaringselt ohtralt. Seetõttu vajab enamik liike ja sorte rikkaliku õitsemise tagamiseks täispäikest. See tähendab vähemalt kuus tundi, kuid ideaalis kaheksa või enam tundi otsest päikesevalgust päevas. Avamaal kasvatades on parim asukoht lõunapoolne seinaäär, päikesepaisteline aed või pergola, kus taim on päikesele avatud suurema osa päevast. Piisav valgus ei ole oluline mitte ainult õitsemiseks, vaid ka taime üldise tervise ja vastupidavuse tagamiseks haigustele ja kahjuritele.
Toatingimustes kasvatades on parimaks asukohaks lõuna- või läänepoolne aken, kus päikesevalgus on kõige intensiivsem ja kestvam. Idapoolne aken, mis pakub hommikupäikest, võib olla piisav, kuid õitsemine ei pruugi olla nii rikkalik. Põhjapoolne aken on kannatuslille jaoks kindlasti liiga pime. On oluline meeles pidada, et klaas filtreerib osa päikesevalguse spektrist ja intensiivsusest, seega on valguse hulk toas alati väiksem kui õues. Seetõttu on oluline pakkuda taimele võimalikult valgusküllast kohta ja regulaarselt puhastada aknaid tolmust.
Kuigi kannatuslilled armastavad päikest, tuleb olla ettevaatlik eriti kuuma ja kõrvetava keskpäevapäikesega, eriti suve kõige palavamal perioodil. Väga intensiivne päike koos kõrgete temperatuuridega võib põhjustada lehtede põletust, mis väljendub valgete või pruunide laikudena lehtedel. Samuti võib see põhjustada taime närbumist liigse veekao tõttu. Sellistes tingimustes võib kasulikuks osutuda kerge varjutus kõige kuumematel tundidel, näiteks teiste taimede või varjutuskanga abil. See kehtib eriti noorte või äsja istutatud taimede kohta, mis on päikesepõletusele vastuvõtlikumad.
Märgid, mis viitavad valgusepuudusele, on üsna selged. Taim kasvatab pikki, peenikesi ja väljaveninud varsi, mille lehtede vahed on ebaloomulikult suured. See on taime katse “sirutada” end valguse poole. Lehed võivad olla kahvaturohelised või isegi kollakad ning taim näeb välja loid ja elutu. Kõige pettumust valmistavam märk on aga õitsemise puudumine. Isegi kui taim kasvatab rohelist massi, ei moodusta ta ilma piisava valguseta õiepungi või need kukuvad maha enne avanemist. Kui märkad neid sümptomeid, on esimene samm leida taimele oluliselt valgusküllasem kasvukoht.
Valguse kvaliteet ja kestus
Lisaks valguse hulgale ehk intensiivsusele on oluline ka selle kestus ehk fotoperiood. Kannatuslilled on lühipäevataimed, mis tähendab, et nad vajavad õitsemise alustamiseks teatud pikkusega päeva ja öö suhet. Enamik liike hakkab õitsema, kui päevad on pikad ja valgusrohked, mis on iseloomulik kevadisele ja suvisele ajale. Talvised lühikesed ja hämarad päevad ei ole õitsemise soodustamiseks piisavad. Seetõttu ongi kannatuslille õitsemisperiood meie kliimas piiratud soojemate kuudega.
Valguse spekter mängib samuti rolli. Päikesevalgus sisaldab kõiki värvispektri osi, kuid taimede jaoks on kõige olulisemad sinine ja punane valgus. Sinine valgus on oluline lehtede ja varte kasvu jaoks, hoides taime kompaktse ja tugevana. Punane valgus seevastu stimuleerib õitsemist ja viljumist. Toataimede puhul, kus loomulikust valgusest jääb väheks, on võimalik kasutada spetsiaalseid täisspektriga taimelampe. Need lambid imiteerivad päikesevalgust, pakkudes taimele kõiki vajalikke valguse lainepikkusi ja tagades tema hea arengu ka talveperioodil.
Taimelampide kasutamisel on oluline paigutada need taimele piisavalt lähedale, tavaliselt 15-30 sentimeetri kaugusele lehtedest, et tagada piisav intensiivsus. Samuti tuleb tagada, et lamp põleks piisavalt kaua, tavaliselt 12-16 tundi ööpäevas, et kompenseerida loomuliku valguse puudust. Taimelambid on suurepärane abivahend kannatuslille kasvatamiseks põhjapoolsetes piirkondades või korterites, kus puuduvad päikeselised aknad. Need võimaldavad nautida taime ilu aastaringselt ja võivad isegi stimuleerida õitsemist talvel.
Valguse suuna muutmine on samuti kasulik. Toataimena kasvades kipub kannatuslill end valguse poole pöörama, mis võib viia ebaühtlase kasvuni. Selle vältimiseks on soovitatav potti regulaarselt, näiteks kord nädalas, veerandpöörde võrra keerata. See tagab, et kõik taime küljed saavad võrdselt valgust ja taim kasvab sirgelt ja sümmeetriliselt. Avamaal kasvava taime puhul on oluline planeerida selle asukoht ja toestus nii, et see saaks maksimaalselt päikest.
Kohanemine erinevate valgustingimustega
Kuigi enamik kannatuslilli eelistab täispäikest, on olemas ka liike, mis on kohanenud kasvama poolvarjus, näiteks metsaaladel. Need liigid võivad taluda vähem otsest päikesevalgust ja eelistavad heledat, hajutatud valgust. Enne taime soetamist on alati hea uurida konkreetse liigi või sordi spetsiifilisi valgusnõudeid. Üldreeglina võib öelda, et kirevamate ja suuremate õitega sordid vajavad tavaliselt rohkem valgust kui tagasihoidlikumate õitega liigid.
Taime kohandamine uute valgustingimustega peab toimuma järk-järgult. Kui tood talvitanud taime kevadeti toast õue, ei tohi teda kohe asetada otsese päikese kätte. Siseruumides kasvanud lehed on õrnad ja ei ole harjunud intensiivse UV-kiirgusega. Järsk muutus võib põhjustada päikesepõletust. Alusta taime hoidmisega varjulisemas kohas ja pikenda iga päev päikese käes veedetud aega. See karastamisprotsess peaks kestma vähemalt nädala, enne kui taim on valmis oma püsivasse päikeselisse kasvukohta jääma.
Sama põhimõte kehtib ka vastupidisel juhul, kui tood taime sügisel õuest tuppa. Kuigi valguse vähenemine ei ole nii kahjulik kui järsk suurenemine, võib see siiski põhjustada stressi ja lehtede langemist. Taim reageerib valguse vähenemisele, heites maha osa oma lehtedest, mida ta enam üleval pidada ei jõua. See on normaalne kohanemisprotsess. Et seda leevendada, võid taime enne tuppa toomist hoida paar päeva varjulisemas kohas õues.
On huvitav märkida, et isegi ühe taime piires võivad lehed kohaneda erineva valguse hulgaga. Taime ülemised, rohkem päikest saavad lehed on sageli väiksemad ja paksemad, samas kui alumised, varjus olevad lehed on suuremad ja õhemad. See on taime viis maksimeerida valguse püüdmist erinevates tingimustes. Seetõttu on oluline tagada, et valgus jõuaks võimalikult paljude lehtedeni, mis on ka üks põhjus, miks regulaarne lõikamine ja harvendamine on kasulik.
Valgusvajadus erinevatel aastaaegadel
Kannatuslille valgusvajadus on tihedalt seotud aastaaegade vaheldumisega. Kevadel, kui päevad pikenevad ja päikese intensiivsus kasvab, ärkab taim talveunest. See on aeg, mil valguse hulk on kriitilise tähtsusega uue kasvu alustamiseks. Taim vajab piisavalt valgust, et toota energiat uute võrsete ja lehtede arendamiseks. Sel perioodil tuleks tagada taimele võimalikult valgusküllane asukoht. Kui taim on talvitunud vähese valgusega kohas, tuleb teda kevade saabudes järk-järgult valgema kohaga harjutada.
Suvi on kannatuslille jaoks kõrghooaeg. Päikest on palju ja päevad on pikad, mis on ideaalsed tingimused rikkalikuks õitsemiseks. Sel ajal on peamine mure tagada, et taim ei saaks liiga palju kuuma ja kõrvetavat päikest, eriti kui ta kasvab konteineris, mis võib üle kuumeneda. Regulaarne kastmine on hädavajalik, et kompenseerida suurenenud aurustumist. Suvine päike annab taimele energia, mida ta vajab, et toota lakkamatult uusi õisi ja koguda varusid talveks.
Sügisel, kui päevad lühenevad ja valguse intensiivsus väheneb, hakkab taim valmistuma puhkeperioodiks. Kasv aeglustub ja õitsemine väheneb järk-järgult, kuni lakkab sootuks. See on loomulik protsess ja ei ole põhjust muretsemiseks. Taim reageerib valguse vähenemisele, suunates energia lehtedest ja vartest juurtesse talveks säilitamiseks. Sel ajal on oluline vähendada ka kastmist ja lõpetada väetamine.
Talv on puhkeaeg. Valgust on vähe ja päevad on lühikesed. Isegi kõige valgusküllasemas toas on valguse hulk oluliselt väiksem kui suvel õues. Sel perioodil on oluline pakkuda taimele võimalikult palju saadaolevat loomulikku valgust, et hoida teda elus ja tervena. Nagu eelnevalt mainitud, võib lisavalgustus taimelampidega aidata taimel talve paremini üle elada, eriti kui teda hoitakse soojas toas. Jahedas ruumis talvitades on taime valgusvajadus väiksem, kuna tema ainevahetus on aeglustunud.
