Valgus on sidrunipuu elus kõige olulisem energiaallikas ja eduka kasvu vundament. Fotosüntees, protsess, mille käigus taim muudab valgusenergia keemiliseks energiaks, on aluseks lehtede, õite ja viljade arengule. Sidrunipuud on pärit päikeselistest subtroopilistest piirkondadest, mistõttu on nende valgusvajadus väga suur. Meie põhjamaises kliimas, eriti pikkadel ja pimedatel talvekuudel, on piisava valguse tagamine sageli suurim väljakutse. Ebapiisav valgus on üks peamisi põhjuseid, miks sidrunipuud toatingimustes kiratsevad, lehti langetavad ja vilja ei kanna. Seetõttu on valguse rolli mõistmine ja optimeerimine eduka sidrunikasvatuse A ja O.
Sidrunipuu vajab iga päev vähemalt 6-8 tundi eredat, otsest päikesevalgust, et optimaalselt kasvada ja vilja kanda. Mida rohkem valgust taim saab, seda parem on tema tervis ja saagikus. Siseruumides on parimaks asukohaks lõunapoolne aken, mis pakub kõige rohkem otsest päikesevalgust kogu päeva vältel. Ka lääne- või idapoolne aken võib olla sobiv, kuid siis tuleks arvestada, et valguse hulk on väiksem. Põhjapoolne aken ei paku tsitruseliste jaoks piisavalt valgust.
Suveperioodil, kui taim on õues, vali talle päikesepaisteline, kuid tuulte eest kaitstud asukoht. Hommikune päike on eriti kasulik, samas kui keskpäevane kõrvetav päike võib mõnikord olla liiga intensiivne, eriti kui taim on just toodud õue. Sellisel juhul võib kerge vari keskpäeval olla isegi kasulik. Regulaarne taime pööramine, umbes veerand pööret iga nädal, tagab, et kõik küljed saavad ühtlaselt valgust ja taim kasvab sirgelt, mitte ei kaldu valguse suunas.
Valguse puuduse tunnused on kergesti äratuntavad. Taim hakkab kasvatama pikki, peenikesi ja hapraid võrseid, mille lehtede vahed on ebaloomulikult suured – see on protsess, mida nimetatakse etiolatsiooniks, kus taim püüab meeleheitlikult valguse poole sirutuda. Lehed võivad muutuda kahvaturoheliseks või kollaseks ning hakkavad, alustades vanematest lehtedest, maha langema. Õitsemine ja viljumine peatuvad täielikult, kuna taimel pole piisavalt energiat nende protsesside jaoks. Kui märkad neid sümptomeid, on esimene samm leida taimele valgusküllasem asukoht.
Oluline on meeles pidada, et aknaklaas vähendab oluliselt valguse intensiivsust, isegi kui see tundub meile ere. Seetõttu on taime asetamine aknast isegi meetri kaugusele juba oluline valguse vähenemine. Samuti vähendavad valgust tolmused aknad ja lehed. Hoia aknad puhtad ja puhasta regulaarselt tolmu ka taime lehtedelt niiske lapiga, et maksimeerida valguse neeldumist.
Kunstlik valgustus
Pimedatel talvekuudel, novembrist veebruarini, on Eestis loomulikku valgust sidrunipuu jaoks selgelt liiga vähe, isegi lõunapoolsel aknal. Sel perioodil on kunstliku valguse ehk taimelampide kasutamine hädavajalik, eriti kui taime hoitakse soojas toas. Taimelambid aitavad kompenseerida valguse puudujääki, ennetada lehtede langemist ja hoida taime talve üle elujõulisena. Kunstvalguse abil on võimalik tagada, et taim saab vajaliku valgushulga iga päev.
Turul on saadaval erinevat tüüpi taimelampe. Kõige levinumad on LED- ja luminofoorlambid. Tänapäeval on LED-lambid oma energiatõhususe, pika eluea ja madala kuumuse eraldumise tõttu kõige populaarsem valik. Oluline on valida täisspektriga (full spectrum) taimelamp, mis kiirgab valgust nii sinises kui ka punases lainepikkuste vahemikus. Sinine valgus soodustab lehtede ja varte kasvu, punane valgus aga õitsemist ja viljumist. Valge valgusega täisspektriga lambid on silmale kõige meeldivamad.
Taimelamp tuleks paigutada otse taime kohale, umbes 30-60 sentimeetri kaugusele taime ladvast. Mida kaugemal on lamp, seda väiksem on selle efektiivsus. Lambi kõrgust tuleks reguleerida vastavalt taime kasvule. Valgust tuleks anda 10-14 tundi ööpäevas. Oluline on tagada taimele ka pime periood, vähemalt 8 tundi ööpäevas, kuna taim vajab puhkust ja pimeduses toimuvad samuti olulised füsioloogilised protsessid. Taimeri kasutamine on mugav viis valguse ja pimeduse tsükli automatiseerimiseks.
Isegi kui kasutad kunstvalgustust, on hea asetada taim siiski aknale, et ta saaks ka loomulikku valgust. Kunstvalgus on sel juhul täiendavaks allikaks. Jahedas ruumis (5-10°C) talvituv taim vajab oluliselt vähem valgust, kuna tema ainevahetus on aeglane. Sellisel juhul võib piisata ka hämaramast loomulikust valgusest ja lisavalgustus ei pruugi olla vajalik. Kuid soojas toas on see peaaegu vältimatu.
Valguse mõju õitsemisele ja viljumisele
Valguse intensiivsus ja kestus on otseselt seotud sidrunipuu õitsemise ja viljakandvusega. Õiepungade moodustumiseks ja arenemiseks vajab taim suures koguses energiat, mida ta saab ainult piisava valguse olemasolul. Kui valgust on vähe, suunab taim kogu oma energia eluspüsimisele ja lehtede säilitamisele, jättes paljunemisfunktsioonid, nagu õitsemine, tagaplaanile. Seetõttu on valguse puudus peamine põhjus, miks toas kasvatatav sidrunipuu ei õitse.
Pärast edukat tolmeldamist vajab taim samuti palju valgust, et viljaalgmed saaksid areneda ja kasvada küpseteks viljadeks. Viljade valmimine on väga energiakulukas protsess, mis võib kesta mitmeid kuid. Kui valgustingimused sel perioodil halvenevad, näiteks sügisel, võib taim heita osa oma viljadest maha, et säästa energiat. Piisav valgus tagab, et viljad kasvavad suureks, mahlaseks ja saavutavad ilusa erkkollase värvuse.
Lisaks valguse hulgale mõjutab õitsemist ka päevapikkus. Mõned tsitruselised reageerivad päevapikkuse muutustele. Sageli indutseerib õitsemist lühema päeva perioodile järgnev pikeneva päeva periood, mis jäljendab talvele järgnevat kevadet. See on ka põhjus, miks sidrunipuud hakkavad sageli aktiivselt õitsema just varakevadel, kui päevad hakkavad taas pikemaks minema.
Seega, kui soovid, et sinu sidrunipuu õitseks ja kannaks vilja, on valguse maksimeerimine absoluutne prioriteet. Suvel vii taim õue päikese kätte ja talvel taga talle parim võimalik asukoht lõunapoolsel aknal ning investeeri kvaliteetsesse taimelampi. Ilma piisava valguseta jäävad omakasvatatud sidrunid vaid unistuseks, isegi kui kõik muud hooldusnõuded on täidetud.
Harjutamine valgusega
Üks oluline aspekt, mida ei tohi unustada, on taime järk-järguline harjutamine valguse intensiivsuse muutustega. See kehtib nii kevadel, kui taim viiakse toast õue, kui ka sügisel, kui ta tuuakse tagasi tuppa. Taim, mis on terve talve veetnud siseruumides, isegi kõige valgusküllasemal aknal, ei ole harjunud otsese, filtreerimata päikesevalguse intensiivsusega. Kui selline taim viia järsku ereda päikese kätte, saavad lehed päikesepõletuse, mis väljendub valgete või pruunide laikude tekkimises lehtedele.
Kevadel alusta taime õue viimist lühikeste perioodidega poolvarjulises kohas. Esimesel päeval piisab paarist tunnist. Järgmiste päevade ja nädalate jooksul pikenda järk-järgult õues veedetud aega ja liiguta taime aegamisi päikeselisemasse kohta. See protsess, mida nimetatakse karastamiseks, võimaldab lehtedel kohaneda UV-kiirguse ja kõrgema valguse intensiivsusega, muutes need paksemaks ja vastupidavamaks. See võtab aega tavaliselt nädal kuni kaks.
Sama põhimõte kehtib ka sügisel, kuigi vastupidises suunas. Taim, mis on harjunud suvise ereda päikesega, kogeb siseruumidesse toomisel šokki valguse drastilisest vähenemisest. See on sageli peamine põhjus, miks taim sügisel massiliselt lehti langetab. Kuigi seda on raske täielikult vältida, aitab sujuv üleminek stressi leevendada. Kui võimalik, too taim esialgu varjulisemasse kohta õues või jahedasse ja valgesse ruumi siseruumides, enne kui viid ta lõplikku talvituskohta soojas toas.
Ka uue taime ostmisel poest on oluline arvestada, et see on tõenäoliselt kasvanud ideaalsetes kasvuhoonetingimustes. Koju tuues võib valgus- ja niiskustingimuste muutus olla taimele stressirohke. Anna talle aega kohanemiseks, ära istuta teda kohe ümber ja leia talle võimalikult valgusküllane asukoht. Järsud muutused on sidrunipuu jaoks alati rasked, seega on sujuvad üleminekud võtmeks taime tervise hoidmisel.
📷 Pixabay
