Basiilik, troopilise päritoluga soojalembene ürt, on meie kliimas üheaastane taim, mille elutsükkel lõpeb esimeste sügiskülmadega. Paljude aednike jaoks on aga mõte värskest basiilikust talvekuudel liiga ahvatlev, et sellest loobuda. Õnneks on mitmeid viise, kuidas basiiliku eluiga pikendada ja nautida selle aroomi ka siis, kui väljas paugub pakane. Basiiliku edukas talvitamine nõuab küll teadlikku lähenemist ja sobivate tingimuste loomist, kuid tulemus – värsked ürdid omaenda aknalaualt keset talve – on seda vaeva väärt.
Kõige levinum ja sageli ka kõige edukam meetod basiiliku talvitamiseks on tuua aias või rõdul kasvanud taimed enne esimeste öökülmade saabumist siseruumidesse. Selleks sobib kõige paremini terve ja tugev taim, mida ei ole kimbutanud haigused ega kahjurid. Kui taim on kasvanud peenras, tuleb see ettevaatlikult üles kaevata, püüdes säilitada võimalikult suurt ja tervet juurepalli. Seejärel istutage taim sobiva suurusega potti, millel on hea drenaaž. Potis kasvanud taime puhul on protsess lihtsam – see tuleb lihtsalt tuppa tõsta.
Enne taime sissetoomist on äärmiselt oluline kontrollida seda hoolikalt kahjurite, näiteks lehetäide, kedriklestade või kasvuhoonekarilaste olemasolu suhtes. Õues elavad kahjurid võivad siseruumide soojas ja stabiilses keskkonnas kiiresti paljuneda ja levida ka teistele toataimedele. Uhtke taimi õrnalt veejoaga, et eemaldada võimalikud putukad ja tolm. Vajadusel tehke ennetav pritsimine rohelise seebi või neemõli lahusega. Samuti on hea mõte hoida äsja tuppa toodud taime esimesed paar nädalat teistest toataimedest eraldi karantiinis, et veenduda selle kahjurivabaduses.
Pärast tuppa toomist vajab taim aega aklimatiseerumiseks. Tõenäoliselt heidab taim osa oma lehtedest, kuna valguse ja niiskuse tingimused on toas oluliselt erinevad välisest. See on normaalne reaktsioon stressile. Et üleminekut leevendada, püüdke taime esialgu mitte liiga drastiliselt tagasi lõigata. Asetage taim võimalikult valgusküllasesse kohta, ideaalis lõunapoolsele aknalauale, kus see saab maksimaalselt loomulikku valgust. Stabiilne temperatuur ja kaitse tuuletõmbuse eest on samuti olulised.
Talveperioodil basiiliku hooldamine erineb suvisest hooldusest. Kuna päevad on lühemad ja valguse intensiivsus madalam, aeglustub taime kasv märgatavalt. Seetõttu vajab taim oluliselt vähem vett ja toitaineid. Kastke taime alles siis, kui mulla pealmine kiht on kuivanud, ja vältige kindlasti ülekastmist, mis on talvel üks peamisi taimede hukkumise põhjuseid. Väetada tuleks väga harva, umbes kord 6–8 nädala jooksul, kasutades selleks poole lahjemat vedelväetise lahust kui suvel.
Valguse ja soojuse tagamine talvel
Valgus on talvel basiiliku kasvatamise kõige kriitilisem ja piiravam tegur. Meie laiuskraadidel on talvised päevad lühikesed ja päikesevalgus on nõrk, mis ei ole basiiliku jaoks piisav. Isegi kõige valgusküllasem lõunapoolne aknalaud ei pruugi pakkuda taimele vajalikku valguse hulka. Valguse puudumisel muutub taim väljaveninuks, nõrgaks ja kahvatuks ning lehtede maitseomadused kannatavad. See muudab taime ka haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikumaks.
Kõige tõhusam lahendus valguse puudusele on spetsiaalsete taimelampide ehk fütolampide kasutamine. Need lambid pakuvad taimele fotosünteesiks vajalikku valgusspektrit. Taimelamp tuleks paigutada taime kohale, umbes 15–30 sentimeetri kaugusele lehtede tippudest. Lambid peaksid põlema 12–14 tundi ööpäevas, et imiteerida pikka suvepäeva ja tagada taimele piisavalt energiat. Taimelambi kasutamine hoiab taime kompaktse, lehed rohelised ja aromaatsed ning võimaldab isegi tagasihoidlikku saagikoristust läbi talve.
Soojus on teine oluline aspekt. Basiilik vajab kasvamiseks sooja keskkonda, optimaalne temperatuur on ka talvel üle 20°C. Vältige taime asetamist külmadele aknalaudadele, kus temperatuur võib öösel oluliselt langeda, või küttekehade vahetusse lähedusse, kus kuum ja kuiv õhk võib lehti kahjustada. Samuti on oluline kaitsta taime külma tuuletõmbuse eest, mis võib tekkida akende avamisel või ebatihedate aknaraamide tõttu. Stabiilne ja soe keskkond aitab taimel talve paremini üle elada.
Keskküttest tingitud kuiv siseõhk on basiilikule sageli probleemiks. Madal õhuniiskus võib põhjustada lehtede otste kuivamist ja soodustab kedriklestade levikut. Õhuniiskuse tõstmiseks võib taime regulaarselt veega piserdada, kasutada elektrilist õhuniisutit või asetada taimede lähedale veega täidetud anumaid. Hea nipp on asetada pott alusele, mis on täidetud kivikeste ja veega. Aurustuv vesi tõstab lokaalselt õhuniiskust taime ümber, kuid poti põhi ei tohi seejuures otse vees seista.
Uute taimede kasvatamine pistikutest
Alternatiiv terve taime üleskaevamisele ja sissetoomisele on enne külmade saabumist võtta olemasolevalt taimelt pistikuid ja juurutada need toas. See meetod on sageli lihtsam ja edukam, kuna noored taimed kohanevad siseruumide tingimustega paremini kui vanad, väljakujunenud taimed. Lisaks välistab see ohu tuua koos mullapalliga sisse mullas elavaid kahjureid või haigusetekitajaid. See on suurepärane viis oma lemmik basiilikusordi säilitamiseks ja paljundamiseks.
Pistikute võtmiseks valige emataimelt terve, umbes 10–15 cm pikkune latv, millel ei ole õiepungi. Tehke terava noaga lõige otse lehesõlme alt ja eemaldage alumised lehed, jättes alles vaid paar ülemist lehte. Asetage pistikud veega täidetud klaasi nii, et alumised lehesõlmed oleksid vee all. Asetage klaas valgusküllasesse kohta, kuid vältige otsest päikest. Vahetage vett iga paari päeva tagant. Juured peaksid ilmuma umbes nädala või kahega.
Kui pistikutele on kasvanud umbes paari sentimeetri pikkused juured, on aeg need mulda istutada. Kasutage väikeseid potte ja kvaliteetset, hästi kuivendatud potimulda. Tehke mulda väike auk, asetage juurdunud pistik sinna ettevaatlikult sisse ja tihendage muld õrnalt ümber varre. Kastke noort taime korralikult ja hoidke muld esialgu ühtlaselt niiske. Noored taimed vajavad samuti palju valgust, seega on lõunapoolne aknalaud või taimelambi kasutamine ka nende puhul parim lahendus.
Pistikutest kasvatatud taimed on kompaktsed ja alustavad oma elu siseruumides, mis teeb nendega toimetuleku talvel lihtsamaks. Kuna tegemist on noorte ja aktiivselt kasvavate taimedega, võivad nad vajada veidi sagedasemat kastmist ja väetamist kui vanad, puhkeseisundis taimed. Sellegipoolest tuleks ka nende puhul järgida talvise hoolduse põhimõtteid – vältida ülekastmist ja väetada mõõdukalt. See meetod võimaldab alustada kevadet juba tugevate noorte taimedega, mida saab ilmade soojenedes õue istutada.
Saagikoristus ja hooldus talvel
Kuigi talvel kasvav basiilik ei ole nii produktiivne kui suvel, on siiski võimalik saada tagasihoidlikku saaki. Regulaarne lehtede noppimine soodustab taime harunemist ja hoiab selle kompaktsema. Korjake lehti vastavalt vajadusele, kuid ärge kunagi eemaldage korraga rohkem kui kolmandikku taime lehestikust. Eelistage vanemate, suuremate lehtede korjamist, jättes noored lehed edasi kasvama. See tagab, et taimel on piisavalt lehepinda fotosünteesiks ja ellujäämiseks.
Talvel on oluline taime regulaarselt tagasi lõigata, et vältida selle välja venimist ja puitumist. Näpistage regulaarselt varte tippe, isegi kui te lehti kohe ei vaja. See soodustab uute külgvõrsete teket ja hoiab taime põõsasja kujuga. Erilist tähelepanu pöörake õiepungadele – kui märkate nende tekkimist, näpistage need kohe ära. Õitsema hakkamine kurnab taime ja muudab lehtede maitse mõrkjaks, eriti talvistes, piiratud ressurssidega tingimustes.
Jälgige taime hoolikalt kahjurite suhtes, mis on siseruumides tavaline probleem. Kuiv õhk soodustab kedriklestade teket, samas kui lehetäid võivad ilmuda justkui eikusagilt. Kontrollige regulaarselt lehtede alumisi külgi. Probleemi avastamisel tegutsege kiiresti. Väiksema nakkuse puhul piisab putukate eemaldamisest niiske lapiga või taime duši all loputamisest. Suurema probleemi korral kasutage rohelise seebi lahust või neemõli, järgides hoolikalt kasutusjuhendit.
Kevade lähenedes, kui päevad pikenevad ja valguse intensiivsus suureneb, hakkab taim uuesti aktiivsemalt kasvama. See on märk sellest, et võib hakata järk-järgult suurendama kastmissagedust ja alustada uuesti regulaarsemat väetamist. See valmistab taime ette uueks hooajaks. Kui öökülmade oht on möödas, võib taime pärast karastamist taas õue viia või kasutada seda emataimena uute pistikute võtmiseks, alustades seeläbi uut basiiliku kasvatamise tsüklit.
