Ahtalehise pojengi edukas kasvatamine algab hoolikast ettevalmistusest enne istutamist, mis loob aluse taime pikaajalisele tervisele ja rikkalikule õitsemisele. Kõige olulisem on valida õige aeg ja koht, kuna see taim ei armasta sagedast ümberpaigutamist. Parim aeg istutamiseks on sügis, alates augusti lõpust kuni oktoobri keskpaigani, sest see annab taimele piisavalt aega juurdumiseks enne talve tulekut ja tagab tugeva stardi järgmisel kevadel. Kevadine istutamine on samuti võimalik, kuid see võib taime kasvu pidurdada ja esimese aasta õitsemine jääb tõenäoliselt ära.
Enne istutusaugu kaevamist tuleb hoolikalt valida kasvukoht, mis peab olema päikesepaisteline ja hea õhuringlusega, et ennetada seenhaiguste teket. Pinnas peab olema sügav, viljakas ja eelkõige väga hea drenaažiga, sest pojengi lihakad juured on seisva vee suhtes äärmiselt tundlikud ja võivad kergesti mädanema minna. Kui aiamuld on raske ja savine, tuleb seda parandada, lisades komposti, kõdusõnnikut, liiva või peent kruusa, et muuta see kobedamaks ja paremini vett läbilaskvaks. Optimaalne mulla pH on neutraalne või kergelt aluseline.
Istutusaugu ettevalmistamine on kriitilise tähtsusega samm, mida ei tohiks alahinnata. Auk tuleks kaevata vähemalt 50×50 sentimeetri suurune ja sama sügav, isegi kui istik ise on väike. See tagab, et taime juurtel on piisavalt kobestatud ja toitaineterikast mulda, kuhu laieneda. Augu põhja on soovitatav panna drenaažikiht, näiteks kergkruusast, ning täita seejärel viljaka mulla seguga, mis on rikastatud komposti ja kompleksväetisega, milles on vähe lämmastikku, kuid rohkelt fosforit ja kaaliumi.
Pärast augu ettevalmistamist on hea lasta mullal paar nädalat settida, et vältida taime hilisemat vajumist. See on eriti oluline, kuna istutussügavus on pojengide puhul määrava tähtsusega. Enne istiku paigaldamist tuleb veenduda, et juurestik on niiske. Paljasjuurseid istikuid võib enne istutamist mõne tunni vees leotada, konteineristikuid tuleks aga korralikult kasta. Hoolikas ettevalmistus tasub end kuhjaga ära, luues taimele parimad võimalikud tingimused aastateks.
Istutusprotsess samm-sammult
Kui istutuskoht ja -auk on hoolikalt ette valmistatud, võib alustada istutusprotsessiga, mille juures on kõige olulisemaks märksõnaks õige sügavus. Ahtalehise pojengi puhul on see kriitilise tähtsusega, sest liiga sügavale istutatud taim ei hakka õitsema. Juurepalli ülemine osa, kus asuvad kasvupungad (“silmad”), peaks jääma mullapinnast vaid 3–5 sentimeetri sügavusele. Liiga pinnapealne istutus võib aga jätta pungad talvel kaitseta ja need võivad ära külmuda.
Aseta taim ettevalmistatud auku, laotades juured ettevaatlikult laiali, et need ei jääks murdunud või keerdunud asendisse. Abiks võib olla augu keskele väikese kuhiku tegemine, millele juurepall toetada. Hoides taime ühe käega õigel kõrgusel, hakka teise käega või väikese labidaga auku mullaga täitma. Täida auk mullaga järk-järgult, tihendades seda kergelt iga kihi järel, et vältida õhutaskute teket juurte ümber, mis võiksid juurte arengut takistada.
Pärast augu täitmist ja mulla kerget tihendamist kasta taime põhjalikult. See aitab mullal paremini juurte ümber settida ja tagab taimele vajaliku niiskuse juurdumise alustamiseks. Esimene kastmine peaks olema rikkalik, kasutades umbes 10 liitrit vett taime kohta. Järgnevatel nädalatel jälgi mulla niiskust ja kasta vastavalt vajadusele, et hoida pinnas ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg.
Pärast istutamist on soovitatav taime ümbrus multšida kerge orgaanilise materjaliga, näiteks komposti või kuiva turbaga. See aitab säilitada mulla niiskust, pärsib umbrohu kasvu ja kaitseb noore taime juuri temperatuurikõikumiste eest. Oluline on jätta taime varre ümbrus multšist vabaks, et tagada hea õhuringlus ja vältida varre alumise osa mädanemist. Korrektselt läbi viidud istutusprotsess on investeering taime tulevikku ja tagab tema hea kasvu alguse.
Paljundamine jagamise teel
Ahtalehise pojengi kõige levinum ja usaldusväärsem paljundamisviis on vanemate puhmikute jagamine. See meetod mitte ainult ei anna uusi taimi, vaid aitab ka noorendada vana puhmikut, mis on hakanud keskelt tühjaks jääma või mille õitsemine on vähenenud. Jagamiseks sobivad kõige paremini taimed, mis on samal kohal kasvanud vähemalt 4-5 aastat ja on piisavalt suured ja elujõulised. Optimaalne aeg jagamiseks on sügisel, augusti lõpust oktoobri alguseni, mil taim on puhkeseisundis.
Protsess algab taime ettevaatliku väljakaevamisega, püüdes säilitada võimalikult suure ja terve juurepalli. Pärast väljakaevamist eemalda lahtine muld juurte ümbert, raputades või pestes seda veega. See võimaldab paremini näha juurte struktuuri ja kasvupungade asukohta, mis on jagamisel kriitilise tähtsusega. Terava ja puhta noa, labida või isegi kirve abil jaga juurepall osadeks, veendudes, et igale uuele taimele jääb vähemalt 3-5 tugevat, hästi arenenud punga ja piisavalt juuri.
Enne uute taimede istutamist on soovitatav lõikepinnad üle vaadata ja eemaldada kõik kahjustatud või haiged juureosad. Lõikepindadele võib desinfitseerimiseks ja mädaniku vältimiseks raputada puusütt või väävlipulbrit. Seejärel tuleks lasta lõikepindadel mõni tund õhu käes kuivada. See lihtne samm aitab vältida haigustekitajate sattumist taime kudedesse ja soodustab kiiremat paranemist.
Värskelt jagatud taimed istutatakse uude kohta samade põhimõtete järgi nagu ostetud istikud, pöörates erilist tähelepanu õigele istutussügavusele. Pärast istutamist vajavad noored taimed regulaarset kastmist ja esimesel talvel ka hoolikamat talvekatet. Tuleb arvestada, et pärast jagamist ja ümberistutamist ei pruugi taim esimesel aastal õitseda, kuna ta suunab oma energia peamiselt juurestiku taastamisele ja arendamisele. Kannatlikkus tasub end aga ära, sest juba järgmisel aastal võib oodata esimesi õisi.
Seemnetega paljundamine
Ahtalehise pojengi paljundamine seemnetest on aeganõudev ja kannatlikkust nõudev protsess, mis pakub väljakutseid ka kogenud aednikele. See meetod ei taga sordiomaduste säilimist, mis tähendab, et seemnest kasvanud taimed võivad oma välimuselt erineda emataimest. Siiski on see põnev viis uute ja unikaalsete taimede saamiseks ning sobib hästi katsetamishimulistele aednikele. Seemned valmivad sügisel kupardes ja need tuleks koguda vahetult enne kuparde täielikku avanemist.
Pojengi seemnetel on topeltpuhkeperiood, mis tähendab, et idanemiseks vajavad nad nii sooja kui ka külma perioodi. Kõigepealt areneb soojas ja niiskes keskkonnas juur ning seejärel, pärast külmaperioodi läbimist, hakkab arenema maapealne osa. Selle protsessi jäljendamiseks tuleks värsked seemned külvata sügisel otse avamaale või külvikasti. Külvisügavus peaks olema umbes 2-3 sentimeetrit ning külvikoht tuleks märgistada, kuna esimesi tõusmeid võib oodata alles poolteise aasta pärast.
Teine võimalus on seemnete stratifitseerimine siseruumides. Selleks hoitakse seemneid niiskes liivas või turbas suletud kilekotis toatemperatuuril umbes kolm kuud. Selle aja jooksul peaksid seemned arendama idujuure. Seejärel asetatakse kott koos seemnetega kolmeks kuuks külmkappi (umbes +4 °C), et läbida vajalik külmaperiood. Pärast külmaperioodi võib seemned istutada pottidesse ja oodata lehtede ilmumist.
Noored seemikud on väga õrnad ja vajavad hoolikat hooldust. Neid tuleks kasvatada pottides vähemalt esimesed paar aastat, enne kui nad on piisavalt tugevad avamaale istutamiseks. Taimi tuleb kaitsta otsese päikese, tuule ja külma eest ning tagada neile ühtlane niiskus. Seemnest kasvatatud ahtalehise pojengi esimese õitsemiseni võib kuluda 4 kuni 7 aastat, mistõttu on see meetod pigem pühendunud entusiastidele kui kiireid tulemusi ootavatele aednikele.
Paljundamine juurepistikute ja risoomilõikudega
Kuigi ahtalehise pojengi peamine paljundusviis on jagamine, on võimalik kasutada ka juurepistikuid või risoomilõike. See meetod on eriti kasulik siis, kui soovitakse saada suuremat hulka taimi või kui emataim on veel liiga noor jagamiseks. Juurepistikute tegemiseks on parim aeg samuti sügis, kui taime juurtesse on kogunenud maksimaalne kogus varuaineid. Selleks kaevatakse emataim osaliselt lahti, et pääseda ligi jämedamatele juurtele.
Vali välja terved, pliiatsijämedused juured ja lõika neist 5-7 sentimeetri pikkused jupid. On oluline meeles pidada, kumb on pistiku ülemine ja kumb alumine ots. Pistikud asetatakse vertikaalselt niiske liiva või perliidi ja turba seguga täidetud kasti või potti, nii et ülemine ots jääb mullapinnaga tasa. Seejärel kaetakse kast klaasi või kilega, et hoida kõrget õhuniiskust, ja asetatakse jahedasse, kuid külmavabasse ruumi.
Kevadeks peaksid juurepistikutele olema kasvanud uued pungad ja väikesed juured. Seejärel võib noored taimed ettevaatlikult istutada eraldi pottidesse ja kasvatada neid seal edasi, kuni nad on piisavalt tugevad avamaale istutamiseks. See protsess nõuab kannatlikkust, sest tugeva ja elujõulise taime saamine võib võtta mitu aastat. Siiski on see efektiivne viis väärtusliku sordi paljundamiseks.
Risoomilõikudega paljundamine on sarnane, kuid sel juhul kasutatakse risoomitükke, millel on vähemalt üks nähtav pung. See on põhimõtteliselt sama mis jagamine, kuid kasutatakse väiksemaid taimeosi. Iga risoomitükk, millel on pung ja juureosa, on potentsiaalne uus taim. Nagu juurepistikute puhul, on ka siin oluline tagada steriilsed töövahendid ja head kasvutingimused, et vältida mädanike teket ja soodustada uute juurte arengut.
