Õige valguse tasakaalu leidmine on kauni murtudsüdame eduka kasvatamise üks olulisemaid aspekte. Kuna tegemist on looduslikult metsaalustel ja metsaservadel kasvava taimega, on tema valgusnõudlus üsna spetsiifiline. Ta ei ole sügava varju taim, kuid ei talu ka kõrvetavat keskpäevapäikest. Ideaalse kasvukoha leidmine, mis pakub talle just parajal määral valgust ja varju, on võti lopsaka lehestiku, rikkaliku õitsemise ja pika eluea tagamiseks. Selles artiklis uurime põhjalikult, kuidas valgus mõjutab murtudsüdame arengut ja kuidas luua talle aias optimaalsed valgustingimused.
Murtudsüda on klassikaline poolvarju taim. See tähendab, et ta eelistab kohta, kus ta saab päevas umbes 4-6 tundi päikesevalgust, ideaalis hommikuti, kui päike ei ole veel nii intensiivne. Hommikune päike soodustab õiepungade moodustumist ja annab taimele piisavalt energiat fotosünteesiks. Keskpäevane ja pärastlõunane kuum päike võib aga tema õrnu lehti põletada, põhjustada kiiret närbumist ja lühendada õitsemisperioodi.
Valguse mõju ei piirdu ainult taime kasvuga, vaid see mõjutab ka tema elutsüklit. Piisavalt valgust saanud taim õitseb rikkalikumalt ja kauem. Pärast õitsemist, suve edenedes, mõjutab valguse intensiivsus ka seda, kui kauaks taime lehestik dekoratiivsena püsib. Varjulisemas ja jahedamas kohas püsivad lehed kauem rohelised, samas kui päikesepaistelisemas kohas võib taim kuumuse ja valguse mõjul juba suve keskel puhkeperioodi siseneda.
Selles juhendis anname praktilisi näpunäiteid, kuidas hinnata oma aia erinevate osade valgustingimusi ja leida murtudsüdamele parim paik. Vaatleme, kuidas taim reageerib liigsele valgusele ja valguse puudusele ning mida teha, kui ideaalset kasvukohta pole lihtne leida. Eesmärk on anda sulle teadmised, mis aitavad mõista ja rahuldada selle elegantse püsilille valgusevajadusi, tagades seeläbi tema parima võimaliku heaolu sinu aias.
Valguse mõju fotosünteesile ja õitsemisele
Valgus on fotosünteesi – protsessi, mille käigus taimed muudavad valguse energia keemiliseks energiaks ehk suhkruteks – peamine liikumapanev jõud. Need suhkrud on taime toiduks, pakkudes energiat nii kasvamiseks, lehtede ja juurte arendamiseks kui ka õitsemiseks. Kauni murtudsüdame jaoks on oluline saada piisavalt valgust, et toota energiat oma suurte ja lopsakate lehtede ning arvukate õite moodustamiseks. Ebapiisava valguse korral jääb fotosüntees nõrgaks, mis väljendub kiduras kasvus ja napimas õitsemises.
Kuigi murtudsüda vajab energiatootmiseks valgust, on tema lehed kohastunud toimima madalama valguse intensiivsusega tingimustes. Otsene, kõrvetav päikesevalgus võib kahjustada lehtedes olevaid kloroplasti, mis on fotosünteesi toimumise kohaks. See põhjustab nn fotostressi, mille tulemusena lehed muutuvad kahvatuks, kollaseks või isegi pruuniks ja kuivavad ära. Seetõttu on filtreeritud valgus, näiteks puuvõra alt läbi paistev päike, talle palju sobivam kui lage ja päikeseline kasvukoht.
Valguse hulk ja kestus mõjutavad otseselt ka õitsemist. Kevadine pikenev päev ja piisav hommikupäike on signaaliks taimele alustada õiepungade moodustamist. Kui taim kasvab liiga sügavas varjus, võib ta küll kasvatada ilusaid lehti, kuid õitsemine jääb kas väga tagasihoidlikuks või võib üldse ära jääda. Taime energia kulub sel juhul peamiselt valguse poole sirutumisele ja lehtede kasvatamisele, et püüda võimalikult palju saadaolevat valgust.
Optimaalne valguse hulk tagab tasakaalu energia tootmise ja taime stressitaseme vahel. Hommikune jahe päike annab piisavalt energiat rikkalikuks õitsemiseks, samas kui pärastlõunane vari kaitseb taime ülekuumenemise ja lehtede põletamise eest. See tasakaal võimaldab taimel mitte ainult kaunilt õitseda, vaid ka koguda piisavalt varuaineid risoomi, et järgmisel aastal taas tugevana alustada.
Ideaalsed valgustingimused aias
Ideaalse kasvukoha leidmiseks jälgi päikese liikumist oma aias päeva jooksul. Parimad asukohad kauni murtudsüdame jaoks on need, mis saavad päikest hommikutundidel, umbes kella 11-ni, ja on pärast seda varjus. Selliseid tingimusi pakuvad sageli aia idapoolsed küljed, näiteks maja või heki idakülg. Siin on taim kaitstud kõige intensiivsema keskpäevase ja pärastlõunase päikese eest.
Teine suurepärane võimalus on istutada murtudsüda heitlehiste puude või suuremate põõsaste alla. Varakevadel, kui murtudsüda alustab oma aktiivset kasvu ja õitsemist, ei ole puudel veel lehti ees ja taim saab piisavalt valgust. Hiljem, kui puud lehte lähevad ja päike muutub intensiivsemaks, pakub puuvõra talle vajalikku kaitset ja varju. See imiteerib suurepäraselt tema looduslikku kasvukeskkonda metsaservas.
Vältida tuleks aia lõuna- ja läänepoolseid külgi, mis on avatud kuumale pärastlõunasele päikesele. Sellistes tingimustes kannataks murtudsüda pideva kuumastressi ja päikesepõletuse all. Tema lehed muutuksid kiiresti kollaseks ja taim siseneks juba varakult puhkeperioodi. Ka õitsemine jääks sellises kohas lühiajaliseks. Kui sul pole muud võimalust, siis veendu, et taim saaks piisavalt niiskust ja on kaitstud teiste, kõrgemate taimede poolt.
Püsivalt sügavas varjus, näiteks tiheda okaspuuheki või hoone põhjapoolse seina ääres, ei tunne murtudsüda end samuti hästi. Kuigi ta võib seal ellu jääda ja kasvatada lehti, on kasv tõenäoliselt väljaveninud ja õitsemine jääb ära. Taim püüab end valguse poole sirutada ja muutub nõrgaks. Seega, kuigi ta on varjulembene, vajab ta siiski piisavalt eredat, kaudset valgust, et õitseda ja areneda.
Toimetulek liigse päikesevalgusega
Kui sinu aias on valdavalt päikesepaistelised alad ja sobivat poolvarjulist kohta on raske leida, on siiski mõned nipid, kuidas murtudsüdant edukalt kasvatada. Kõige olulisem tegur liigse päikesega toimetulekuks on tagada pidev ja piisav mulla niiskus. Päikesepaistelises kohas kuivab muld palju kiiremini, mistõttu on regulaarne ja põhjalik kastmine hädavajalik. Niiske muld aitab jahutada juuri ja vähendada taime veestressi.
Multšimine on teine oluline abinõu. Paks kiht orgaanilist multši, näiteks koorepuru või komposti, aitab hoida mulla niiskust ja hoiab juured jahedamana. Multš vähendab vee aurustumist mullast ja takistab selle ülekuumenemist päikese käes. See loob stabiilsema keskkonna juurtele ja aitab taimel päikeselisema asukohaga paremini toime tulla.
Saad luua ka kunstlikku varju, istutades murtudsüdame kõrgemate ja päikest taluvamate püsikute või põõsaste naabrusse. Näiteks hostad, sõnajalad või kõrgemad heintaimed võivad pakkuda talle vajalikku kaitset just keskpäevase päikese eest. Selline kihiline istutusplaan mitte ainult ei aita murtudsüdant, vaid loob ka aias visuaalselt huvitava ja loodusliku ilme.
Kui oled taime juba istutanud liiga päikeselisse kohta ja märkad, et ta kannatab (lehed on pidevalt närbunud, kollased või põlenud servadega), on parim lahendus ta sügisel või järgmisel kevadel sobivamasse kohta ümber istutada. Kuigi murtudsüda ei armasta ümberistutamist, on see parem variant kui lasta tal vales kohas kiratseda. Uue koha valimisel jälgi hoolikalt päikese liikumist ja vali talle parim võimalik asukoht.
Varjuliste kasvukohtade optimeerimine
Kui sinu aias on pigem liiga palju varju, on väljakutseks tagada murtudsüdamele piisavalt valgust õitsemiseks. Sügavas varjus, näiteks suurte igihaljaste puude all või hoonete vahel, võib valgusest tõesti puudu jääda. Üks võimalus olukorda parandada on harvendada ümbritsevate puude ja põõsaste võrasid. Alumiste okste eemaldamine või võra harvendamine laseb rohkem hajutatud valgust maapinnale, mis võib olla piisav, et murtudsüda hakkaks õitsema.
Varjulises aias on oluline maksimaalselt ära kasutada heledaid pindu, mis peegeldavad valgust. Näiteks valgeks värvitud aed või sein võib peegeldada piisavalt valgust lähedal asuvatele taimedele. Samuti võid peenras kasutada heledat multši või dekoratiivkive, mis aitavad valgust paremini hajutada. Iga väike lisavalguse allikas on varjulises aias abiks.
Kui murtudsüda ei õitse liigse varju tõttu, kuid kasvatab muidu terveid lehti, võid kaaluda tema kaaslasteks taimi, kelle peamine väärtus on lehtede ilu. Näiteks erinevat värvi ja mustriga hostad, kirjuõielised brunnerad või jaapani metsvitsad loovad koos murtudsüdame kauni sõnajalgasarnase lehestikuga efektse ja lopsaka varjupeenra. Sellisel juhul ei ole õite puudumine nii suur probleem, kuna fookus on lehtede tekstuuril ja värvidel.
Lõpuks, kui õitsemine on sinu jaoks esmatähtis, tuleb leida aias see kõige heledam varjuline koht. Isegi valdavalt varjulises aias on tavaliselt mõni paik, mis saab paar tundi hommikupäikest või kus valgus on päeva jooksul eredam. Katseta erinevate kohtadega. Konteineris kasvatamine annab siin eelise, kuna saad potti liigutada ja leida katse-eksituse meetodil taimele kõige sobivama asukoha.
