Osteospermum, tuntud ka kui Aafrika karikakar, on oma Lõuna-Aafrika päritolu tõttu külmaõrn püsik, mida meie karmis kliimas kasvatatakse valdavalt üheaastase suvelillena. Kuigi taim ei pea avamaal talvele vastu, on täiesti võimalik ja isegi soovitatav proovida seda üle talve hoida, et järgmisel kevadel nautida juba tugevat ja varakult õitsema hakkavat taime. Edukas talvitumine nõuab aga teatud teadmisi ja hoolt, et tagada taimele sobivad tingimused puhkeperioodiks. See artikkel juhendab sind samm-sammult läbi osteospermumi talvitumisprotsessi, alates ettevalmistustest kuni kevadise äratamiseni.
Osteospermumi talvitumise edukus sõltub suuresti õigest ajastusest ja ettevalmistusest. Taimed tuleks siseruumidesse tuua enne esimeste tugevate öökülmade saabumist, mis tavaliselt leiavad aset septembri lõpus või oktoobris. Kerget esimest külma võib taim isegi taluda, kuid miinuskraadid kahjustavad selle lehestikku ja varsi pöördumatult. Jälgi ilmateadet hoolikalt ja too taimed tuppa pigem varem kui hiljem.
Enne taime sissetoomist on oluline seda põhjalikult inspekteerida ja ette valmistada. Kontrolli hoolikalt lehti ja varsi võimalike kahjurite, nagu lehetäide, karilaste või kedriklestade, suhtes. Kahjuritega taime siseruumidesse toomine võib põhjustada nende kiiret levikut teistele toataimedele. Vajadusel töötle taime sobiva insektitsiidiga või rohelise seebi lahusega juba õues, paar päeva enne tuppa toomist.
Samuti on soovitatav taime enne talvitumist tagasi lõigata. Lõika varred tagasi umbes poole või isegi kahe kolmandiku võrra nende pikkusest. See aitab vähendada veekadu lehtede kaudu, muudab taime kompaktsemaks ja lihtsamini hoitavaks ning vähendab haiguste riski. Eemalda ka kõik kolletunud, kuivanud või kahjustatud lehed ja varred.
Viimase sammuna enne sissetoomist veendu, et taim ei oleks liiga märg. Kui muld on läbimärg, lase sel mõned päevad taheneda. Liigniiske muld jahedas ja vähese valgusega talvituskohas on kindel tee juuremädanikuni. Ettevalmistatud ja tagasilõigatud taim on nüüd valmis kolima oma talvekorterisse, et puhata ja koguda jõudu uueks hooajaks.
Ideaalne talvituskoht
Osteospermumi talvitumiseks on parim koht, mis on jahe, valgusküllane ja hea ventilatsiooniga. Optimaalne temperatuur talvitumiseks on vahemikus 5 kuni 10 kraadi Celsiuse järgi. Sellised tingimused on sageli leitavad valges ja kütmata garaažis, klaasitud verandal, jahedas trepikojas või valges keldris. Mida jahedam on ruum, seda vähem valgust taim vajab, kuid täielik pimedus talle ei sobi.
Valgus on talvitumise ajal oluline, kuigi mitte nii kriitiline kui aktiivsel kasvuperioodil. Ideaalis peaks taim saama mitu tundi eredat, kuid kaudset valgust päevas. Lõunapoolne aken jahedas toas võib olla hea valik, kuid tuleb jälgida, et päike ei kuumutaks taime liigselt. Vajadusel võib kasutada ka spetsiaalseid taimelampe, et pakkuda lisavalgust, eriti pimedamatel talvekuudel.
Soojad ja kuiva õhuga eluruumid ei ole osteospermumi talvitumiseks sobivad. Keskküttega toas on temperatuur liiga kõrge ja õhuniiskus liiga madal. Sellistes tingimustes ei lähe taim puhkama, vaid üritab edasi kasvada. Tulemuseks on nõrgad, väljaveninud ja kahjuritele vastuvõtlikud võrsed. Kui jahedamat ruumi ei ole, proovi leida kõige jahedam ja valgem koht, näiteks akna lähedal, ja hoia taim eemal küttekehadest.
Hea õhuringlus aitab ennetada seenhaiguste teket, mis on jahedates ja niisketes tingimustes kerged tekkima. Veendu, et talvituskohas oleks piisav ventilatsioon ja ära paiguta taimi liiga tihedalt üksteise vastu. Aeg-ajalt ruumi tuulutamine on kasulik, kuid väldi külma tõmbetuult otse taimele.
Hooldus talvel
Talvisel puhkeperioodil muutuvad osteospermumi hooldusvajadused drastiliselt. Kõige olulisem muudatus puudutab kastmist, mida tuleb vähendada miinimumini. Kasta taime vaid siis, kui muld on peaaegu täielikult läbi kuivanud. Sõltuvalt temperatuurist ja õhuniiskusest võib see tähendada kastmist vaid kord kuus või isegi harvemini. Ülekastmine talvel on kõige levinum põhjus, miks talvitumine ebaõnnestub.
Väetamine tuleb talveks täielikult lõpetada. Taim on puhkeseisundis ja ei vaja lisatoitaineid. Väetamine talvel stimuleeriks enneaegset ja nõrka kasvu, kurnates taime energiavarusid, mida ta vajab kevadel ärkamiseks. Väetamisega võib uuesti alustada alles varakevadel, kui taim hakkab ilmutama uue kasvu märke.
Kuigi taim puhkab, on oluline seda siiski aeg-ajalt kontrollida. Vaata üle lehed ja varred kahjurite, näiteks lehetäide või kedriklestade, suhtes, kes võivad soojemates talvituskohtades siiski tegutseda. Eemalda regulaarselt kõik kuivanud või kolletunud lehed, et vältida haiguste levikut ja hoida taim puhtana.
On täiesti normaalne, et talvitumise ajal kaotab osteospermum osa oma lehtedest. See on loomulik protsess, kuna taim kohaneb vähenenud valguse ja jahedamate temperatuuridega. Ära muretse, kui taim näeb talve keskel välja veidi räsitud ja hõre. Kuni varred on tugevad ja rohelised, on taim elus ja valmis kevadel uuesti kasvama hakkama.
Kevadine äratamine
Kui päevad hakkavad pikemaks venima ja valgust on rohkem, tavaliselt veebruari lõpus või märtsis, hakkab osteospermum tasapisi talveunest ärkama. See on märk sellest, et on aeg hakata taime uueks hooajaks ette valmistama. Esimese sammuna võib taime tuua veidi soojemasse ja valgusküllasemasse kohta.
See on ka õige aeg taime uuesti tagasi lõigata ja kujundada. Eemalda kõik talve jooksul kuivanud või nõrgaks jäänud varred. Lõika allesjäänud terved varred tagasi umbes kolmandiku võrra, et soodustada uut ja harunenud kasvu. See tagasilõikus annab taimele kompaktse ja tugeva kuju ning stimuleerib rohkete õitega võrsete teket.
Kui taim hakkab aktiivselt uusi lehti ja võrseid kasvatama, võib hakata suurendama kastmise sagedust. Lase mullal kastmiskordade vahel siiski kergelt taheneda. Nüüd võib alustada ka väetamisega, kasutades esialgu poole lahjemat väetiselahust. Esimestel kordadel on sobiv tasakaalustatud väetis, hiljem võib üle minna õitsemist soodustavale väetisele.
Enne taime lõplikku õue viimist tuleb teda uuesti välistingimustega harjutada ehk karastada. Alusta taime õue viimisega soojadel ja tuulevaiksetel päevadel mõneks tunniks varjulisse kohta. Järgmise 1-2 nädala jooksul pikenda järk-järgult õuesoleku aega ja harjuta taime otsese päikesevalgusega. Püsivale kasvukohale võib taime istutada alles siis, kui öökülmaoht on täielikult möödas.
