Lavendel on üks populaarsemaid Vahemere piirkonna taimi, mis toob oma lõhna ja välimusega Vahemere õhustiku meie aeda. Lavendli hooldamine ei ole põhimõtteliselt keeruline, kuid tasub meeles pidada mõningaid olulisi aspekte, et taim oleks pikaealine ja õitseks rikkalikult. Enamik lavendlisorte, eriti harilik lavendel (Lavandula angustifolia), on vastupidavad ja kohanemisvõimelised, seega on neid võimalik minimaalse tähelepanuga kauniks muuta. Õige mulla, valgustingimuste ja kastmistehnika valimine on eduka kasvatamise jaoks hädavajalik, samuti regulaarne pügamine, mis tagab taime kompaktse ja terve arengu.
Õige koha valimine
Lavendel on tõeline päikesearmastaja, mistõttu on koha valikul kõige olulisem tegur päikesevalguse hulk. Rikkalikuks õitsemiseks ja eeterlike õlide optimaalseks tootmiseks vajab ta vähemalt 6-8 tundi otsest päikesevalgust päevas. Kui istutame ta varjulisse kohta, venib taim välja, õitseb nõrgalt ja muutub haigustele vastuvõtlikumaks.
Mulla kvaliteet on samuti kriitilise tähtsusega. Lavendel eelistab lahtist, hea drenaažiga, lubjarikast mulda. Vältida tuleks rasket, savist mulda, milles vesi seisma jääb ja võib põhjustada juuremädanikku. Kui meie aia muld on liiga tihe, tasub istutusauku parandada liiva, kruusa ja kompostiga.
Oluline on hoida taimede vahel piisavat vahekaugust. Lavendlipõõsad vajavad õigeteks kasvutingimusteks õhku ja ruumi, seega tuleks ülerahvastatuse vältimiseks jätta kahe taime vahele vähemalt 30-40 sentimeetrit. See tagab hea õhuvoolu, mis vähendab seenhaiguste tekkeriski.
Kallakuga alad on lavendli jaoks ideaalsed, kuna seal voolab liigne vesi kergesti ära, vältides juurte läbiligunemist. Kui istutame tasasele alale, tasub mulda veidi kõrgendada, luues istutuskohas väikese künka. Ka see lahendus aitab kaasa vee ärajuhtimisele ja kaitseb taime ülekastmise eest.
Mulla- ja veevajadus
Lavendli mullavajadus on suhteliselt spetsiifiline, kuid kergesti täidetav. Taim eelistab aluselist, lubjarikast mulda, seega kui mulla pH on happeline, tasub enne istutamist lisada mulda lupja. Kõige ideaalsem on neutraalne või kergelt aluseline pH (6.5-8.0).
Veevajadus on minimaalne, eriti kui taim on juba tugevaks kasvanud. Esimesel aastal pärast istutamist vajab ta regulaarset kastmist, et juurestik saaks korralikult areneda. Pärast seda on lavendel aga äärmiselt põuakindel ja ülekastmine on palju suurem probleem kui veepuudus.
Veenduge alati, et mulla pealmine kiht oleks enne uuesti kastmist täiesti kuivanud. Lavendli juured on tundlikud seisva vee suhtes, mis võib põhjustada juuremädanikku ja taime hukkumist. Kastmise ajal kasta pigem harvem, kuid põhjalikult, et vesi jõuaks sügavale juurteni.
Potis kasvatatava lavendli puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu drenaažile. Poti põhja asetage kiht kruusa või savigraanuleid ja kasutage spetsiaalset, hea drenaažiga, kaktustele ja sukulentidele sobivat mullasegu. Jälgige, et poti põhjas oleksid äravooluavad.
Pügamise olulisus
Pügamine on lavendli hooldamise kõige olulisem element, mis tagab taime kuju, rikkaliku õitsemise ja pikaealisuse. Ilma regulaarse pügamiseta muutub põõsas aja jooksul haraliseks, puitub alt ja õitsemine väheneb. Pügamine stimuleerib uute võrsete kasvu ja säilitab taime kompaktse, ümara kuju.
Pügamist teostame kahel peamisel perioodil. Esimene, kevadine pügamine, toimub pärast öökülmade möödumist. Sel ajal eemaldame talve jooksul surnud, külmunud osad ja vormime põõsa. Sel ajal lõikame tagasi umbes kolmandiku taime suurusest, jälgides, et me ei lõikaks puitunud osadesse.
Teine ja võib-olla kõige olulisem pügamine on pärast õitsemist, suve lõpus. Siis lõikame ära närtsinud õievarred ja pügame põõsa tagasi, et vältida liigset puitumist. Oluline on tegutseda kohe pärast õite närbumist, sest kui pügame liiga hilja, ei ole taimel aega enne talve saabumist tugevaks saada.
Ka vanemaid, hooletusse jäetud lavendlipõõsaid saab noorendada, kuid see nõuab suuremat hoolt. Sel juhul tasub tagasi lõigata järk-järgult, mitme aasta jooksul, mitte kunagi lõigata kõiki puitunud osi korraga. Seda radikaalset pügamist teostame kevadisel ajal, pärast öökülmi, ja jätame taimele vähemalt mõned rohelised võrsed, et tal oleks võimalus taastuda.
Toitainete varustamine ja kaitse
Lavendel ei vaja palju toitaineid, vastupidi, liigne väetamine võib olla kahjulik. Liiga palju lämmastikku stimuleerib lehestiku kasvu õitsemise arvelt ja taim võib muutuda pehmeks ja lõdvaks, muutes ta vastuvõtlikumaks seenhaigustele. Põhimõtteliselt, kui meie muld on sobiva kvaliteediga, ei ole lisatoitaineid vaja.
Kui siiski tunnete, et toitainete lisamine on vajalik, valige madala lämmastikusisaldusega, kõrge kaaliumi- ja fosforisisaldusega väetis või kasutage komposti, mille töötate kevadel mulla pealmisesse kihti. Kompost ei anna mitte ainult toitaineid, vaid parandab ka mulla struktuuri ja vee läbilaskvust.
Lavendel on üldiselt vastupidav haigustele ja kahjuritele, kuid mõned probleemid võivad siiski tekkida. Suurimat ohtu kujutab endast juuremädanik, mida põhjustab ülekastmine ja halb drenaaž. Seda saab ennetada õige mulla valikuga ja oma kastmisharjumuste ülevaatamisega.
Kahjuritest võivad mõnikord probleeme tekitada lehetäid ja nälkjad, kuid harva põhjustavad nad tõsist kahju. Seenhaigused, nagu hallitus, tekivad siis, kui taim on ülerahvastatud ja ei saa piisavalt õhku. Piisav vahekaugus ja regulaarne pügamine aitavad neid probleeme ennetada.
Paljundamine ja talvitamine
Lavendlit saab paljundada seemnetega, kuid kõige levinum ja lihtsam meetod on pistikutega. Pistikuteks tasub võtta tänavuse aasta, mitte puitunud võrseid suve lõpus, pärast õitsemist. Pistiku pikkus peaks olema 10-15 cm ja alumised lehed tuleks eemaldada.
Istutage pistikud hea drenaažiga, liivaga segatud mulda. Juurdumise ajal hoidke muld kergelt niiske ja asetage pistikud valgusrikkasse, kuid otsese päikesevalguse eest kaitstud kohta. Pärast edukat juurdumist saab noored taimed ümber istutada lõplikule kohale, kuid enne talve saabumist on soovitav hoida neid kaitstud kohas.
Lavendel talub hästi külma, kuid talvekülmade eest tasub teda kaitsta, eriti esimesel aastal. Noorte taimede juurestik ei ole veel piisavalt tugev, et taluda tugevaid külmi. Mulla multšimine, okaspuuokste või õlgedega katmine võib aidata juuri kaitsta.
Potis kasvatatav lavendel tuleks talveks viia külmavabasse, valgusrikkasse ruumi, näiteks köetud kasvuhoonesse või talveaeda. Muld potis külmub kiiremini kui aiamuld ja see võib põhjustada juurte hukkumist. Talvel kasta minimaalselt, ainult nii palju, et juured täielikult ei kuivaks.
Saagikoristus ja kasutamine
Lavendli õisi tasub koristada siis, kui pungad on juba avanenud, kuid pole veel närtsinud. Parim aeg on hommikutunnid, kui päike on juba kaste ära kuivatanud, kuid keskpäevane kuumus ei ole veel taimele paistnud. Sel ajal on eeterlike õlide sisaldus kõige suurem ja lõhn kõige intensiivsem.
Koristamise ajal lõigake õievarred ära, jättes taimele väikese rohelise võrse, et see saaks uuesti õitseda. Lõigatud varred siduge väikestesse kimpudesse ja riputage need kuiva, varjulisse, hästi ventileeritud kohta. Nii kuivavad õied aeglaselt ja säilitavad oma lõhna ja värvi.
Kuivatatud lavendlit saab kasutada mitmel viisil. Sellest saab teha lõhnapatju, potpourri’t, seepi või lisada seda isegi kookidesse ja jookidesse. Lavendli eeterlikul õlil on rahustav toime ja see aitab leevendada unehäireid, mistõttu kasutatakse seda sageli aroomiteraapia eesmärkidel.
Kasutada saab ka värsket lavendlit. Õitest saab valmistada siirupit, teed või jäätist. Lavendli maitse on ainulaadne ja eriline, seega lisage seda ettevaatlikult, et see teisi maitseid alla ei suruks. Kulinaarseks otstarbeks tasub kasutada lavendli söödavaid sorte, nagu harilik lavendel.
Levinumad vead ja probleemid
Lavendli hooldamisel on kõige levinum viga ülekastmine. Paljud arvavad, et taim vajab palju vett, kuigi vastupidi on tõsi. Liigne niiskus põhjustab juuremädanikku, mis võib viia taime hukkumiseni. Kontrollige alati mulla niiskustaset enne kastmist.
Teine levinud probleem on vale pügamine. Kui lavendlit ei pügata regulaarselt, muutub põõsas haraliseks ja puitub alt. Selliste taimede õitsemine on nõrgem ja nad kaotavad oma kompaktse kuju. Oluline on pügamist teostada vähemalt kaks korda aastas.
Vale koha valik võib samuti tõsiseid probleeme tekitada. Kui lavendel ei saa piisavalt päikesevalgust, venib ta välja ja areneb nõrgalt. Päikeselise koha tagamine on rikkaliku õitsemise ja terve kasvu jaoks hädavajalik. Vältige varjulisi, niiskeid alasid.
Lavendli mullavajaduse eiramine võib samuti probleeme tekitada. Liiga happeline või liiga tihe muld takistab taime arengut. Enne istutamist tasub kontrollida mulla pH-d ja vajadusel parandada selle struktuuri. Õige muld ja hea drenaaž on eduka lavendlikasvatuse alus.
