Freesia juurestik on erakordselt tundlik ning ebasobivad tingimused võivad kergesti põhjustada tõsiseid probleeme. Liigne kastmine, seisev vesi ja halvasti õhustatud muld võivad kõik kaasa aidata juuremädaniku tekkele. See haigus avaldub juurte pruunistumise ja pehmenemisena, mis aja jooksul viib taime hukkumiseni. Juuremädaniku ennetamiseks on äärmiselt oluline kasutada hästi vett läbilaskvat kasvualust, kasta mõõdukalt ja mulda regulaarselt kobestada.
Lisaks juuremädanikule kujutab freesiatele tõsist ohtu ka fusarioos (mida põhjustab Fusarium oxysporum f. sp. freesiae). See seenhaigus võib mullas pikka aega elujõulisena püsida. Nakkuse tagajärjel lehed kolletuvad, võrsed närbuvad ja lõpuks taim hukkub. Haiguse levikut on raske peatada, seetõttu tuleb põhirõhk asetada ennetamisele, näiteks kasutades desinfitseeritud tööriistu ja eemaldades haiged taimed viivitamatult.
Juuri võivad kahjustada ka mullas elavad kahjurid, nagu naksuri vastsed (traatussid) ja põrnika vastsed. Need kahjurid, närides juuri, nõrgestavad taime, vähendavad selle vastupanuvõimet ja võivad avada tee sekundaarsetele nakkustele. Mullakahjurite tõrje on keeruline, kuid mulla desinfitseerimine, viljavaheldus ja bioloogilised tõrjemeetodid võivad aidata probleemi lahendada. Mulla desinfitseerimise käigus hävitatakse mullas olevad kahjulikud organismid, vähendades seeläbi nakkusohtu.
Mainimist väärivad ka juurepematoodid, mis on väikesed, palja silmaga nähtamatud organismid. Need nematoodid moodustavad juurtele pahkasid, takistades seeläbi vee ja toitainete omastamist. Nakatunud taimed jäävad kängu, kiratsevad ning ka nende õitsemine võib olla nõrgem. Nematoodide tõrjeks soovitavad spetsialistid mulla desinfitseerimist ja vastupidavate sortide istutamist.
Freesia lehti ründavad haigused
Ka freesia lehed võivad olla vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele, millest ehk kõige levinum on freesia rooste. Seda seenhaigust põhjustavad seeneliigid perekonnast Uromyces. Nakkuse sümptomiteks on väikesed, oranžid või roostepruunid laigud lehtedel, mis hiljem muutuvad nähtavaks ka lehtede alumisel küljel. Haiguse progresseerumisel lehed kuivavad ja langevad maha, mis vähendab oluliselt taime dekoratiivset väärtust ja ka selle õitsemisvõimet.
Freesiat võib rünnata ka botrytis ehk hahkhallitus, mida põhjustab seen Botrytis cinerea. See seen levib eriti kiiresti niiske, jaheda ilmaga. Lehtedele, vartele ja õitele tekib hallikaspruun, hallitustaoline kirme, mis põhjustab taimeosade mädanemist. Hahkhallituse tõrje aluseks on hea ventilatsiooni tagamine, liigse niiskuse vältimine ja haigestunud taimeosade kohene eemaldamine.
Lehelaiksus võib samuti olla sage probleem freesiate puhul. Seda haigust võivad põhjustada erinevad seeneliigid ning ka sümptomid võivad varieeruda. Tavaliselt tekivad lehtedele väikesed, kollakad, pruunikad või mustjad laigud, mis aja jooksul võivad kokku valguda ja viia lehe hukkumiseni. Lehelaiksuse ennetamiseks on oluline korrektne taimehooldus, tasakaalustatud toitainetega varustamine ja tuulutamine.
Kuigi harvem, võivad freesiaid tabada ka viirushaigused. Viirushaiguste sümptomid võivad olla väga mitmekesised, näiteks mosaiiklaigud, lehtede deformeerumine, kääbuskasv. Viirusnakkuste vastu ei saa otseselt võidelda; kõige olulisem on ennetamine, viirusvaba paljundusmaterjali kasutamine ja kaitse putukate kui viiruste levitajate eest. Lehetäid, ripslased ja lestad võivad taimemahla imedes viirusi levitada.
Freesia õisi kahjustavad tegurid
Ka freesia kaunid õied võivad kahjustuda, mis halvendab oluliselt taime dekoratiivset väärtust. Õite varajast närbumist ja deformeerumist võivad põhjustada ebasobivad keskkonnatingimused, näiteks liigne kuumus, kuiv õhk, valgusepuudus või toitainete puudus. Need tegurid nõrgestavad taime ja muudavad selle vastuvõtlikumaks haigustele ja kahjuritele.
Eelmainitud hahkhallitus (Botrytis) võib rünnata ka õisi, eriti niiske ja jaheda ilmaga. Õitele tekkiv hallikaspruun, hallitustaoline kirme levib kiiresti ja põhjustab õite mädanemist ja kuivamist. Hahkhallituse tõrjel õitel on samuti oluline hea ventilatsioon, liigse niiskuse vältimine ja haigestunud õite kohene eemaldamine, et vältida edasist levikut.
Õisi võivad kahjustada ripslased. Need on väikesed, imevad putukad, kes toituvad õielehtedest ja õienuppudest, põhjustades väikeseid, hõbedasi laike ja moondumisi. Ripsaliste tõrjeks võib kasutada insektitsiide, kuid tõhus võib olla ka bioloogiline tõrje, näiteks röövlestade kasutuselevõtuga.
Võib juhtuda, et freesia õied ei avane korralikult või on deformeerunud. Selle põhjuseks võib olla toitainete, eriti boori puudus, kuid taustal võib olla ka viirusnakkus. Toitainete puudust saab parandada sobiva väetamisega, samas kui viirusnakkuse vastu, nagu juba mainitud, tõhusat tõrjemeetodit ei ole; kõige olulisem on ennetamine.
Freesia sibulaid ohustavad tegurid
Ka freesia sibulad, mis on taime maa-alused säilitusorganid, on vastuvõtlikud erinevatele haigustele ja kahjuritele. Sibulaid ründavad kõige sagedamini seenhaigused, nagu eelmainitud fusarioos, mis põhjustab sibulate mädanemist. Nakatunud sibulad muutuvad pehmeks, pruunikaks ja eritavad iseloomulikku, ebameeldivat lõhna. Nakkuse ennetamiseks on oluline kasutada nakkusvaba paljundusmaterjali, sibulaid õigesti säilitada ja mulda desinfitseerida.
Sibulaid võivad kahjustada ka erinevad hallitusseened, mis võivad tekkida säilitamise ajal, eriti kui sibulad asuvad niiskes keskkonnas. Hallitanud sibulad kaotavad idanemisvõime ja ei sobi istutamiseks. Hallituse ennetamiseks tuleks sibulaid säilitada kuivas, jahedas, hästi ventileeritud kohas.
Sibulaid võivad rünnata sibulakärbse vastsed. Need vastsed toituvad sibula sisemuses, uuristades õõnsusi ja käike, hävitades seeläbi sibula. Sibulakärbse tõrjeks võib kasutada insektitsiide, kuid aidata võib ka viljavaheldus ja mulla desinfitseerimine.
Oluline on mainida ka sibulaid kahjustavaid nematoode, mis sarnaselt juurtele võivad kahju teha ka sibulates. Nematoodid on väikesed, palja silmaga nähtamatud organismid, mis sibulas toitudes põhjustavad selle hukkumist. Nematoodide tõrjeks soovitatakse mulla desinfitseerimist ja vastupidavate sortide istutamist.
Freesia kahjurite tõrje
Freesia kahjurite vastu võib võidelda mitmel moel. Kõige olulisem on ennetamine, mis hõlmab korrektset taimehooldust, tasakaalustatud toitainetega varustamist, regulaarset rohimist ja haigestunud taimeosade eemaldamist. Hästi hooldatud, terved taimed on kahjuritele vastupidavamad.
Bioloogiline tõrje on üha populaarsem meetod, mis kasutab kahjurite looduslikke vaenlasi tõrjeks. Näiteks lehetäide vastu võib kasutada lepatriinusid ja kiilassilmade vastseid ning ripsaliste vastu võib välja panna röövlestasid. Bioloogiline tõrje on keskkonnasõbralik lahendus, mis ei koorma keskkonda kemikaalidega.
Kui ennetamisest ja bioloogilisest tõrjest ei piisa, võib vajalikuks osutuda ka keemiline tõrje. Saadaval on lai valik insektitsiide, fungitsiide ja akaritsiide, kuid oluline on alati valida õige vahend ja täpselt järgida kasutusjuhendit. Kemikaalide kasutamisel tuleb arvestada keskkonnakaitse ja enda tervisega.
Lisaks keemilisele tõrjele võib kasutada ka mehaanilisi tõrjemeetodeid. Üheks näiteks on kollaste liimpüüniste väljapanek, mis meelitavad ligi lendavaid putukaid, nagu ripslased ja lehetäid. Liimpüüniste abil saab vähendada kahjurite arvu ja õigeaegselt märgata nakkust. Mehaaniliste tõrjemeetodite hulka kuulub ka haigete, nakatunud taimeosade äralõikamine ja hävitamine.
Freesiate hooldamine haiguste ja kahjurite ennetamiseks
Freesiate eduka kasvatamise võti on korrektne hooldus, mis hõlmab ka haiguste ja kahjurite ennetamist. Ennetamine on palju tõhusam ja lihtsam kui juba tekkinud probleemide lahendamine. Õige kasvualuse valik on esimene samm. Freesia eelistab hästi vett läbilaskvat, kobarat, toitainerikast mulda. See ei talu seisvat vett, seega on oluline tagada hea drenaaž.
Korrektne kastmine on samuti hädavajalik. Freesiat tuleb kasta regulaarselt, kuid mõõdukalt, tagades, et muld täielikult ära ei kuivaks, aga ka üle ei kastetaks. Ülekastmine võib põhjustada juuremädanikku, samas kui põud võib taime nõrgestada. Kastmiseks on soovitav kasutada pehmet vett ja vältida lehtede niisutamist, sest see soodustab seenhaiguste arengut.
Freesia on valguslembene taim, seega tuleb see istutada päikesepaistelisse, valgusküllasesse kohta. Piisav valgus tagab tugeva, terve kasvu ja rikkaliku õitsemise. Valgusepuudus võib põhjustada nõrgemat kasvu, väiksemaid õisi ja vähenenud vastupanuvõimet haigustele.
Freesia on toitaineterikas taim, seega vajab see vegetatsiooniperioodil regulaarset väetamist. Väetamisega saab taimele tagada vajalikud toitained kasvuks, õitsemiseks ja vastupanuvõimeks haigustele. Väetise valikul tuleb jälgida, et selle koostis vastaks freesia vajadustele.
