Lavendel, Vahemere piirkondade lõhnav ehe, kaunistab üha sagedamini ka kodumaiseid aedu ja rõdusid. Tänu oma elegantsele välimusele, joovastavale lõhnale ja mitmekülgsele kasutusele on sellest saanud üks armastatumaid taimi. Kuigi lavendel on põhimõtteliselt vastupidav, põuakindel liik, nõuab edukas talvitamine erilist tähelepanu, eriti karmimatel ja vihmasematel talvekuudel. Pole ükskõik, kas taim ootab kevadet mullas või potis, samuti mitte see, kuidas sa teda külmaks ette valmistad.
Oma looduslikus elupaigas elab lavendel läbi mahedad talved, kus muld ei külmu kunagi sügavalt ja sademeid on harvem. Seevastu mandrikliimas, kus pakane ja liigne talvine niiskus on oht, on asjakohane kaitse hädavajalik. Lavendli juurestik on äärmiselt tundlik seisva vee suhtes, mis on külmunud mullas eriti ohtlik, kuna see võib põhjustada juurte mädanemist. Seega ei ole talvitamise eesmärk mitte ainult kaitsta pakase eest, vaid ka kaitsta taime liigse niiskuse eest.
Lavendel vajab talvekuudel puhkeperioodi. Sel ajal peatab taim oma kasvu, et koguda jõudu järgmise kevadise õitsemise jaoks. On oluline, et sa mõistaksid, et lavendel ei ole täielikult külmakindel ning külmad, jäised tuuled ja pikaajaline pakane võivad teda oluliselt kahjustada. Seetõttu algavad ettevalmistused talvitamiseks juba sügiskuudel, sobiva pügamise ja toitainete lisamisega.
Eduka talvitamise võti on taime vajaduste täpne tundmine ja kohanemine keskkonnatingimustega. Kui pöörad tähelepanu detailidele ja plaanid talvitamise, saad oma aias või rõdul kasvatada tänulikult õitsevaid lavendlipõõsaid. Eesmärk on, et nii taime juurestik kui ka maapealne osa elaksid külma aastaaja vigastusteta üle ja oleksid kevadel taas täis elu ja lõhna.
Talvitamise algus ja sügisesed ettevalmistused
Sügiskuud on lavendli talveks ettevalmistamisel kriitilise tähtsusega. Pärast suveõitsemist on augusti lõpp ja septembri algus kõige ideaalsem aeg sügiseseks pügamiseks. Sel ajal on taim õitsemise juba lõpetanud, kuid tal on veel aega haavade paranemiseks enne külma tulekut. Pügamise ajal eemalda äraõitsenud varred ja vormi põõsas. See on oluline mitte ainult esteetilisest seisukohast, vaid soodustab ka tihedat, kompaktset kasvu ja takistab taime lagunemist.
Pärast pügamist ei vaja lavendel enam intensiivset toitainete lisamist. Väldi lämmastikurikaste väetiste kasutamist, sest see stimuleeriks uute võrsete kasvu, mis ei jõuaks enne talve tulekut piisavalt küpseda ja pakane kahjustaks neid kergesti. Selle asemel kasuta kaaliumi- ja fosforirikast sügisväetist, mis tugevdab juurestikku ja rakuseinu, suurendades seeläbi taime külmakindlust. See ettevalmistus loob aluse edukaks talvitamiseks.
Kastmist tuleb järk-järgult vähendada. Lavendel ei armasta oma loomulike vajaduste kohaselt liigset niiskust, eriti sügis- ja talvekuudel. Alates septembrist harvenda kastmist ja anna talle vett ainult siis, kui mulla pealmine kiht on täielikult kuivanud. Liigne niiskus võib viia mitte ainult juurte mädanemiseni, vaid soodustada ka seenhaiguste levikut.
Oluline on, et potis hoitud lavendel viid õigeaegselt külmavaba kohta, enne kui esimesed pakased saabuvad. Muld potis külmub kiiremini ja juurestik on haavatavam. Kui lavendel on aias, hoolitse ka sobiva mulla ettevalmistamise eest. Hästi dreenitud, liivane muld on hädavajalik; kui see nii ei ole, on kasulik rikastada mulda juurte ümber liiva ja kruusaga.
Talvekaitse meetodid
Lavendli talvekaitse meetod sõltub sellest, kus sa taime kasvatad. Potis olevad lavendlid on pakase suhtes kõige tundlikumad, seega on enne pakase saabumist hädavajalik viia nad jahedasse, valgesse ruumi. Selleks on ideaalne külmavaba kelder, garaaž või trepikoda, kus temperatuur ei lange alla nulli, kuid ei ole ka liiga soe. Oluline on, et taim ei oleks täielikus pimeduses, sest ta vajab ka talvekuudel veidi valgust.
Talvel kasta potis olevat lavendlit vaid väga harva. Kord kuus, või ehk kaks korda, on piisav ja ainult nii palju, et juurepall ei kuivaks täielikult. Liigne kastmine võib sel perioodil olla saatuslik. Eesmärk on säilitada taime puhkeseisund, mitte stimuleerida aktiivset kasvu. Väldi tuuletõmbust ja järske temperatuurimuutusi, mis võivad taimele stressi tekitada.
Aias kasvatatud lavendli puhul on kõige olulisem juurestiku kaitse. Enne esimesi tõsisemaid pakaseid kata taime tüvi multši, männikoore või õlgedega. See kiht toimib isolatsioonina, takistab mulla sügavat külmumist ja kaitseb juuri. Oluline on, et katmismaterjal ei puudutaks otseselt taime varsi, sest selle alla jääv niiskus ja õhutu keskkond võivad viia seenhaiguste tekkimiseni.
Lavendli maapealne osa tuleb samuti kaitsta külmade, jäiste tuulte ja lume eest. Selleks on ideaalne hingav, külmakindel geotekstiil või džuutkott, millega saad põõsa lõdvalt katta. Selle meetodiga kaitsed taime kuivamise eest, mille võib põhjustada jäine tuul, samal ajal kui õhk saab endiselt ringi käia. Ära kunagi kasuta kilekilet, sest selle alla koguneb niiskus, mis võib põhjustada palju suuremat kahju kui pakane.
Kevadine ärkamine ja järelhooldus
Kevade lähenedes ja pakaste möödudes on aeg lavendel “ärkama panna”. See protsess on järkjärguline ja on eriti oluline potis talvitunud taimede puhul. Ära vii taime kohe õue, vaid harjuta teda järk-järgult välistingimustega. Esmalt pane ta välja vaid päikselisteks tundideks ja seejärel üha pikemaks ajaks, kuni ta on täielikult harjunud keskkonnatingimuste muutustega. See “karastamine” takistab järskude temperatuurierinevuste põhjustatud šokki.
Eemalda aias talvitunud lavendlilt ettevaatlikult talvine kattematerjal. Oota, kuni tõsiste ööpakaste ohtu enam ei ole. Pärast katte eemaldamist püga taim tagasi eelmise aasta võrsetele, kuid ära lõika puitunud ossa. See pügamine stimuleerib uute võrsete kasvu ja aitab põõsal uueneda. Sel ajal eemalda ka osad, mis võivad olla pakase poolt kahjustatud.
Esimene kastmine pärast talvepausi peaks olema põhjalik, kuid ettevaatlik. Veendu, et muld on täielikult läbilaskev ja liigne vesi saab ära voolata. Liigne niiskus on kevadel sama ohtlik kui talvel. Lavendel ei armasta “märgi jalgu”. Seejärel jätka regulaarset, kuid harvemat kastmist, võttes arvesse taime vajadusi ja ilmastikutingimusi.
Kevadise järelhoolduse osana on kasulik puistata lavendli tüve ümber õhuke kiht komposti või laagerdunud sõnnikut. See annab taimele aeglaselt vabanevaid toitaineid, mis soodustavad uute võrsete ja õite arengut. Pea meeles, et lavendel ei vaja intensiivset toitainete lisamist, seega on mõõdukus võtmesõna. Väikese tähelepanuga õitseb sinu lavendel peagi taas täies hiilguses ja katab aia õitega.
