Hosta, tuntud ka kui aed-hosta, on üks armastatumaid püsikuid aedades, mida hinnatakse peamiselt selle lummava lehestiku tõttu. Kuigi tegemist on põhimõtteliselt vastupidava ja sitke taimega, peitub eduka talvitumise võti õiges sügiseses ettevalmistuses, mis tagab, et taim naaseb kevadel täies jõus ja ilus. Talvitumisprotsess ei ole ainult kaitse külma eest, vaid see on keerukas hooldusprotseduur, mis hõlmab toitainete lisamist, lehestiku hooldamist ja sobiva talvekatte tagamist. Selle protsessi mõistmine ja õige rakendamine tagavad, et taime risoomid koguvad piisavalt energiat külmade kuude üleelamiseks ja kevadiseks jõuliseks kasvuks. Hoolitsemine algab juba suve lõpus ja kestab kuni järgmise kevade esimeste märkideta.
Üks sügisese ettevalmistuse olulisemaid osi on sobiv toitainetega varustamine. Suve lõpus ja sügise alguses on soovitatav kasutada madalama lämmastiku-, kuid kõrgema fosfori- ja kaaliumisisaldusega väetist. Kaalium on eriti oluline taime rakuseinte tugevdamisel ja külmakindluse suurendamisel, samas kui fosfor toetab juurestiku, antud juhul risoomi, tervet arengut ja energia talletamist. Kõrge lämmastikusisaldusega väetiste kasutamist tuleks sel perioodil vältida, kuna need soodustaksid uute, õrnade võrsete kasvu, mis saaksid külmade saabudes kergesti kahjustada ja kulutaksid asjatult taime energiat. Õige toitainetega varustamine loob aluse taime talvekindlusele.
Ka kastmise muutmine on sügisel ülioluline. Temperatuuri langedes ja taime kasvu aeglustudes väheneb oluliselt ka tema veevajadus. Oluline on järk-järgult vähendada kastmise sagedust ja kogust, lastes mulla pealmisel kihil kastmiskordade vahel kuivada. Liigne kastmine ja seisev vesi on eriti ohtlikud enne külmi kuid ja nende ajal, kuna need võivad põhjustada juurte või risoomi mädanemist. Külmunud, märjas keskkonnas saavad juured kergesti kahjustada, mis võib viia isegi taime hukkumiseni, seetõttu on hea drenaažiga muld eduka talvitumise vältimatu tingimus.
Lehestiku hooldamine ja multšimine
Hosta lehestiku saatus sügisel on aiasõprade seas sage küsimus. Kui lehed esimeste tõsisemate külmade mõjul pruuniks muutuvad ja närbuvad, on soovitatav need maapinnast mõne sentimeetri kõrguselt tagasi lõigata. Sellel on mitu põhjust: esiteks näeb aed esteetiliselt korrektsem välja ja teiseks, mis on olulisem, lagunev, niiske lehemass pakub ideaalset peidu- ja paljunemiskohta kahjuritele, näiteks tigudele ja nende munadele, ning mitmesugustele seenhaigustele. Lehtede eemaldamisega vähendatakse kevadise kahjurite sissetungi ja nakkuste ohtu, mis võimaldab taimel alustada järgmist hooaega tervemana.
Pärast tagasilõikamist on järgmine elutähtis samm multšimine ehk mulla katmine. Multšikiht toimib omamoodi soojustava tekina, mis kaitseb taime krooni ja mullapinna lähedal asuvaid risoome järskude temperatuurikõikumiste ja karmide külmade eest. See kate aitab säilitada ühtlasemat mullatemperatuuri, hoiab ära talvise kuivamise ja pärsib ka varakevadiste umbrohtude kasvu. Multšimine on mõistlik teha siis, kui mulla pealmine kiht on juba veidi külmunud, sest liiga varajane katmine võib pakkuda närilistele sooja talvist pelgupaika otse taime juurestiku juures.
Multšimaterjali valikul on mitu võimalust. Selleks otstarbeks sobivad suurepäraselt põhk, lehekompost, männikoor, hakitud oksad või isegi langenud, terved puulehed. Kihi paksus peaks ideaalis olema 5-10 sentimeetrit, mis pakub piisavat kaitset, kuid laseb mullal siiski hingata, vältides haudumist ja mädanemist. Oluline on, et multši ei kuhjataks otse taime keskele, kroonile, sest ka see võib esile kutsuda mädanemist; pigem tuleks taime juure ümber moodustada sõõrikukujuline ring. See hoolikas katmine tagab, et hosta elab ka kõige karmima talve üle kahjustusteta.
Potis kasvatatavate hostade talvitumine
Potis või konteineris kasvatatavate hostade talvitumine nõuab erilist tähelepanu, kuna need taimed on külmale palju vastuvõtlikumad kui nende avamaale istutatud liigikaaslased. Kui aiamulla suur mass toimib isolaatorina, siis potis on juurestik külma õhu käes igast küljest, mistõttu võib juurepall täielikult läbi külmuda. See nähtus võib põhjustada juurte füüsilisi kahjustusi ja taime kuivamist, kuna ta ei suuda külmunud keskkonnast vett omastada. Just seetõttu tuleb potihostade jaoks välja töötada eriline kaitse strateegia külmadeks kuudeks.
Potitaimede kaitsmiseks on mitu tõhusat meetodit. Üks kindlamaid lahendusi on viia potid külmavabasse, kuid jahedasse kohta, näiteks kütmata garaaži, keldrisse või klaasitud verandale. Kui see pole võimalik, saab potte kaitsta ka õues: asetage need tihedalt üksteise kõrvale kaitstud seina äärde, seejärel isoleerige potid väljastpoolt mullikile, kotiriide või muu soojusisolatsioonimaterjaliga. Veel üks tehnika on “pott potis” meetod, kus taimega pott asetatakse suuremasse anumasse ja kahe anuma vaheline ruum täidetakse isoleeriva materjaliga, näiteks põhu või puulehtedega.
Talvitumise ajal ei tohi unustada ka potis olevate hostade kastmist, kuigi selle maht väheneb oluliselt. Täielikult kuivanud juurepall võib viia taime hukkumiseni, seetõttu tuleb ka talvekuudel, umbes kord kuus, leebematel päevadel mõõdukalt kasta. Kastmise eesmärk on vaid hoida muld kergelt niiske, vältides täielikku kuivamist. Oluline on, et poti põhjas olevad drenaažiavad oleksid vabad, et liigne vesi saaks välja voolata ja ei tekiks jääkorki, mis samuti kahjustaks juuri.
Kevadised tööd edukaks ärkamiseks
Talve möödudes ja kevade lähenedes on aeg valmistada hostad ette uueks kasvuperioodiks. Talvise multšikihi eemaldamine on üks esimesi ja olulisemaid ülesandeid. Seda sammu ei tohiks aga kiirustada; sobivaim aeg on siis, kui karmi, püsiva külma oht on möödas, kuid taime võrsete tipud, nn “ninad”, on alles vaevu mullapinnale ilmunud. Multši on soovitatav eemaldada järk-järgult, mitme päeva jooksul, et õrnad võrsed ei saaks külmematel öödel järsku šokki. See hoolitsus võimaldab mullal soojeneda ja õhustuda, stimuleerides taime ärkamist.
Pärast multši eemaldamist võib järgneda esimene kevadine väetamine. Sel perioodil on kõige otstarbekam kasutada tasakaalustatud, lämmastikurikkamat, aeglaselt vabanevat granuleeritud väetist või küpset komposti. See tagab vajaliku energia intensiivseks lehtede arenguks, mis on hostade peamine dekoratiivne väärtus. Toitaine tuleb hoolikalt mulla pealmisesse kihti segada, jälgides, et ei vigastataks pinnale tungivaid tundlikke võrseid. Samal ajal on soovitatav taime alust kontrollida ja terava noaga eemaldada võimalikud mädanenud või kahjustatud osad.
Kevad on ka kahjuritõrje ja paljundamise aeg. Niipea kui esimesed lehed avanevad, võivad kohe ilmuda teod ja nälkjad, tekitades õrnale lehestikule tõsist kahju. Tõrjet on soovitatav alustada juba praegu keskkonnasõbralike teopüüniste või muude järeleproovitud meetoditega. See periood on ka sobivaim liiga tihedate, vananenud puhmaste jagamiseks. Jagamine ei anna mitte ainult uusi taimi, vaid noorendab ka emataime, soodustades seda järgmistel aastatel jõulisemale kasvule ja lopsakamale lehestikule.
